Stolbovoi saar
|
See artikkel on Laptevite meres asuva saare kohta, Kamtšatka poolsaare juures asuva saare kohta vaata artiklit Stolbovoi saar (Kamtšatka), Leena jõe deltas asuva saare kohta vaata artiklit Stolbovoi saar (Leena). Samuti nimetati varem Stolbovoi saareks Baklannõi saart Baikali järves ja Petrovski saart Peterburis. |
Stolbovoi saar (vene остров Столбовой) on piklik ja kitsas saar Põhja-Jäämere Laptevite meres, Ljahhovi saarte kõige läänepoolsem saar. Ta paikneb Kotelnõi saarest umbes 100 km kaugusel edelas ja Siberi rannikust 184 km põhjas. Ta kuulub Sahha Vabariigi koosseisu.
| Stolbovoi saar | |
|---|---|
| Koordinaadid | 74° 4′ N, 135° 55′ E |
| Pindala |
170 km²  |
| Pikkus |
46,7 km |
| Laius |
10,3 km |
 | |
 | |
Saare pikkus on 47 km, laius kuni 10 km ja pindala on 170 km². Pinnamood on tasane, kõrgus kuni 220 m üle merepinnast. Saare loodeosas on 5 km pikkune järv.
Skalistõi neemel asub saare kõige põhjapoolsem punkt (74° 12′ N, 135° 30′ E).
Saare avastas Jakov Sannikov, kaupmees Ivan Ljahhovi tööndusartelli liige, 1800. aastal. Saar sai nime tumedate tulpade järgi, sest tumedad kaljud on valge lume taustal hästi nähtavad.[1]
Saart külastas 1822. aastal kapteni Pjotr Anjou ekspeditsioon.[2]
Saar on asustamata. Seal tegutseb hüdrograafiajaam.[1]
Saare kliima on väga karm. Valitseb jääkõrb. Suurema osa aastast on saare ümbruse veed jääs.
Tektooniliselt moondunud settekivimid, millest saar koosneb, on moodustunud hilisjuura ja varakriidiajastul. Neist on leitud karpide säilmeid. Liivakivikihid vahelduvad kiltkivi- ja argilliidikihtidega ja kõik nad on muutunud sünklinaalseteks struktuurideks. Leidub kvartsdioriidi daike.
Stolbovoi saarel kasvavad samblad ja samblikud. Elutsevad põhjapõdrad, polaarrebased, jääkarud, lemmingud. Kevadel ja suvel on palju linde.[2]