Jakov Sannikov
Jakov Sannikov (vene keeles Яков Авраамович Санников, 1780 Ust-Jansk – pärast 1812)[1] oli vene kütt (küttis polaarrebast) ja Uus-Siberi saarte uurija.
Avastas ja kirjeldas Stolbovoi saart (1800) ja Faddejevi saart (1805). Hiljem osales ta kaupmees Sõrovatski korraldatud reisil, mille käigus nägi nad Suurt Maad, mille hiljem Hedenström nimetas Uus-Siberi saareks. Samuti peetakse teda Bunge maa avastajaks.[2]
Aastatel 1809–1811 osales Matthias von Hedenströmi korraldatud ekspeditsioonil.
Aastal 1809 läbis Hedenströmi käsu järgi mitu korda Hedenströmi lahte, mõõtis selle laiust (7–30 versta) ja selgitas, et see on laht, mitte väin.
Aastal 1809 ja 1810 uuris ta Uus-Siberi saart. Saarel Sannikov avastas jõgi, mis voolas Derevjannije gorõ mäestikust kirde suunas. 1810. aasta sügisel uuris ta Kotelnõi saart.
1811. aastal uuris ta poja Andreiga Faddejevi saart. Pärast uuris ta ka Kotelnõi saart.
Oma reiside käigus nägi ta Uus-Siberi saartest, näiteks Kotelnõi saarest põhja pool mingit suurt maad (Sannikovi maa).
Sannikovi auks on nimetatud:
- Sannikovi väin Väike-Ljahhovi ja Kotelnõi saarte vahel;
- Sannikovi tänav Moskvas.
Viited muuda
- ↑ Jakuudi Vikipeedia järgi sündis ta 1749 või 1750 ning suri umbes 1825
- ↑ ""100 великих путешественников". Санников Яков". Originaali arhiivikoopia seisuga 20. oktoober 2008. Vaadatud 1. augustil 2009.