See artikkel räägib fantoomsaarest; romaani kohta vaata artiklit Sannikovi maa (romaan); filmi kohta vaata artiklit Sannikovi maa (film)

Sannikovi maa (vene keeles Земля Санникова) oli fantoomsaar Põhja-Jäämeres Uus-Siberi saartest põhja ja kirde pool, mida arvasid nägevat mõned polaaruurijad: Jakov Sannikov (1811), Eduard von Toll (1886 ja 1893) ning teised.

Uus-Siberi saared, millest põhja ja kirde pool Sannikovi maa asuma pidi

Keegi seda ei leidnud. Eduard von Tolli ekspeditsiooni neli liiget, sealhulgas Toll ise, jäi aastal 1902 Sannikovi maad otsides kadunuks.

Saare olemasolu kinnitas meremeeste ja Põhja-Jäämere äärsete rahvaste jaoks rändlindude, eriti polaarhanede lendamine Siberist põhja suunas kevadel ja nende naasmine sügisel koos poegadega. Nad pidid olema vahepeal viibinud mingis viljakas piirkonnas.

13. augustil[viide?] 1886 kirjutas von Toll oma päevikusse: "Silmapiir on täiesti selge. Kirdes nägime selgelt nelja mäe piirjooni, mis idas lähevad üle tasaseks maaks. Sellega on Sannikovi teade täielikult kinnitatud. Järelikult on meil õigus joonistada vastavale kohale kaardil punktiirjoon ja kirjutada selle juurde: Sannikovi maa."

1937 uuris piirkonna läbi nõukogude jäälõhkuja Sadko. Kirjanik Vladimir Obrutševi palvel vaadati see piirkond ka lennukitega üle ja veenduti, et kirjeldatud piirkonnas mingit maad ei eksisteeri.

Rändlindude probleem lahendati 21. sajandi algul, kui rändlindude külge kinnitati miniatuursed saatjad. Selgus, et linnud lendavad tõepoolest Siberist põhja poole, ületavad Põhja-Jäämere ja jõuavad Kanada Arktika saarestikku või Gröönimaale. Sama teed lendavad nad ka tagasi.

On oletatud, et seal võis tõesti paikneda fossiilsest jääst koosnev saar. Jääajal, kui maailmamere tase oli tänapäevast sadakond meetrit madalamal, kattis seda piirkonda jääkilp, mis koosnes igikeltsast ja jääst. Selle peale oli kohati moodustunud õhuke pinnasekiht. Pikapeale sulas jää ära ja selle asemele jäi madal meri.

Uus-Siberi saarte kandis on teada teisigi fossiilsest jääst koosnenud ja praeguseks sulanud saari (Semjonovski saar, Vassiljevi saar).


1926 avaldas Vladimir Obrutšev ulmeromaani "Sannikovi maa", mille käigus polaarekspeditsioon satub Sannikovi maale, mis on asustatud inimestega. Aastal 1973 valmis filmistuudios Mosfilm film "Sannikovi maa".