Parasmaa

küla Lääneranna vallas Pärnumaal

Parasmaa on elaniketa hajaküla Pärnu maakonnas Lääneranna valla idaosas.

Parasmaa

Pindala 22,1 km² (2020)[1] Muuda Vikiandmetes
Elanikke 0 (31.12.2021)[2] Muuda Vikiandmetes

EHAK-i kood 5990[3] Muuda Vikiandmetes
Koordinaadid 58° 40′ N, 24° 15′ E
Parasmaa (Eesti)
Parasmaa
Kaart

Enne Eesti omavalitsuste haldusreformi 2017. aastal kuulus küla Koonga valda.

Küla läbib KõimaAvaste kohalik tee, millelt küla piires hargneb kohalik tee Vahenurme külla.

Küla ümbritsevad kirdes Kesu raba ja läänes Avaste soo. Küla põhjapiiriks Avaste külaga on vana Avaste oja säng. Külast lõunas voolab Allika jõgi.

Küla põhiosa asus paekõvikul (21 meetrit üle merepinna) ning mõni talu asus ka Avaste soo servalade kruusakõrgendikel.

Külatuumikust (kõvikust) lääne, põhja ja kirde poole jäävad soostuvate ja metsastuvate niitudega alad kuuluvad Avaste looduskaitseala koosseisu. Parasmaa küla naabruses asuva kaitseala koosseisus olev ala on silmapaistvalt tammederohke (jämedaim Mõnjama tamm 1,3 meetri kõrguselt ümbermõõduga 584 cm).

Ajalugu muuda

Muinasaja lõpul kuulus Parasmaa Soontagana muinaskihelkonda, mille keskuseks oli Maalinna soosaarel olev Soontagana maalinn. Maalinna soosaarele viis Parasmaalt ka talitee.

Vanimad kirjalikud teated Parasmaa küla kohta pärinevad 1429. aastast, kui Diederick Uxkel (Uexküll) Vigalast ostis Parasmaa piirkonnast ühe heinamaatüki.

1620. aastatest alates on teateid Parasmaa mõisa (Parrasma) kohta, mis 17. sajandi lõpust kuulus riigile. Eesti Vabariigi ajal oli Parasmaal 12 talu, enamik neist asundustalud.

Parasmaal oli ka vana triangulatsioonitorn, mis varises kokku alles 1990. aastate alguses.

Parasmaa elanikkond kannatas tugevasti 1949. aasta suurküüditamise ja sundkollektiviseerimise tagajärjel. See põhjustas sealsete elanike rände linnadesse. Viimane elanik lahkus Parasmaalt 1979. aastal. Varsti pärast seda filmiti külas “Jõulud Vigalas” talude põletamise stseene.

1980. aastatel tehti Parasmaa kõvikul maaparandus, mille käigus hävitati mitu talukohta ja kannatada sai ka arhailine külastruktuur. Vanast külatuumikust põhja pool asuvad kruusakõrgendikud metsastati (kunagise metsavahikordoni ümbruses). Uusimad ehitised Parasmaal on 21. sajandi alguses ehitatud jahionnid.

Viited muuda

  1. Maa-amet, vaadatud 21.11.2020.
  2. Statistikaamet, vaadatud 3.08.2023.
  3. Eesti haldus- ja asustusjaotuse klassifikaator, vaadatud 9.06.2014.