Avaste looduskaitseala

Avaste looduskaitseala on looduskaitseala Pärnumaal Lääneranna vallas Parasmaa, Vastaba, Kurese, Kõima, Kibura, Rumba ja Võhma külas ning Põhja-Pärnumaa vallas Helenurme külas, Raplamaal Märjamaa vallas Kojastu, Avaste ja Ojapere külas. Selle pindala on 5225,5 ha. Kaitseala rajati 1981 sookaitsealana (selleaegne pindala oli 4200 ha) ja 2003. aastal reorganiseeriti see looduskaitsealaks. Kaitseala geograafilised koordinaadid on 58° 40′ 58″ N, 24° 11′ 30″ E. Kaitseala läbivad või sellel asuvad järgmised veekogud: Avaste oja, Tammaru peakraav, Avaste kraav, Liivasoone peakraav, Allika jõgi ja Suitsu peakraav. Kaitseala on arvatud ka Natura-alade Tuhu-Kesu linnuala ja Avaste loodusala koosseisu. Idas külgneb kaitseala Kesu sookaitsealaga. Edelasse jääb Kurese maastikukaitseala.

Kaitseala põhiosa moodustab Avaste soo (kaugele arenenud madalsoo või siirdesoo). Ülejäänud osa on kuivendatud soovikumets, soostuv lodumets või kinnikasvanud jääksood ja sooniidud. Kaitsealale jääb vanu talukohti (Maalinna soosaarel ja Parasmaa küla servaaladel). Teine oluline soosaar on Kärje mägi (Kärje soos).

Väärtus muuda

Avaste soo põhjaosa.

Avaste looduskaitsealal on geoloogiline, veekaitseline ja ökoloogiline väärtus. Keskne turismiobjekt on kaitseala edelaosas Maalinna soosaarel olev Soontagana maalinn. Sellel soosaarel on puhke- ja lõkkepaiku, sealt lähtuvad laudteed soosse ja Kuresele.

Kaitsealused liigid muuda

Avaste looduskaitsealalt võib leida järgmisi kaitsealuseid linnuliike: merikotkas (Aquila chrysaetos), kaljukotkas (Haliaeetus albicilla), väike-konnakotkas (Aquila pomarina), väikepistrik (Falco columbarius), kanakull (Accipiter gentilis), rohunepp (Gallinago media), metsis (Tetrao urogallus), teder (Tetrao tetrix), soo-loorkull (Circus pygargus)), välja-loorkull (Circus cyaneus), roo-loorkull (Circus aeruginosus), sookurg (Grus grus), rüüt (Pluvialis apricaria), vööt-põõsalind (Sylvia nisoria), mudatilder (Tringa glareola), punajalg-tilder (Tringa totanus), mustsaba-vigle (Limosa limosa), punaselg-õgija (Lanius collurio), hallõgija (Lanius excubitor), suurkoovitaja (Numenius arquata), valgeselg-kirjurähn (Dendrocopos leucotos), hallpea-rähn (Picus canus), laanepüü (Tetrastes bonasia), hoburästas (Turdus viscivorus), öösorr (Caprimulgus europaeus) ja kiivitaja (Vanellus vanellus).

Kaitsealuste taimeliikide hulka kuuluvad: harilik porss (Myrica gale), kahkjaspunane sõrmkäpp (Dactylorhiza incarnata), harilik käoraamat (Gymnadenia conopsea), kuninga-kuuskjalg (Pedicularis sceptrum-carolinum), vööthuul-sõrmkäpp (Dactylorhiza fuchsii), soo-neiuvaip (Epipactis palustris), Eesti soojumikas (Saussurea alpina subsp. esthonica), lodukannike (Viola uliginosa), siberi võhumõõk (Iris sibirica), suur käopõll (Listera ovata), mets-õunapuu (Malus sylvestris), kahelehine käokeel (Platanthera bifolia), kõdu-koralljuur (Corallorhiza trifida) ja kaunis kuldking (Cypripedium calceolus). ^[1] Siis ka veel (allikas?) soohiilakas (Liparis loeselii), sookäpp (Hammarbya paludosa), kärbesõis (Ophrys insectifera) ja täpiline sõrmkäpp (Dactylorhiza incarnata).