Pajusi vald
|
See artikkel räägib aastatel 1991–2017 eksisteerinud vallast; 1939. aastal loodud valla kohta vaata artiklit Pajusi vald (1939), veel varasema valla kohta vaata artiklit Pajusi vald (Põltsamaa kihelkond). |
Pajusi vald oli vald Jõgeva maakonnas.
| Pajusi vald | |
|---|---|
|
| |
|
| |
Pindala: 232 km² (2016)[1]  | |
|
Elanikke: 1225 (1.01.2017)[2] | |
| Rahvastikutihedus: 5,3 in/km² | |
|
EHAKi kood: 0573[3] | |
| Keskus: Kalana | |
 |
Pajusi vald paiknes Jõgeva maakonna loodeosas, piirnes idas Jõgeva valla, lõunas Põltsamaa valla, kagus Puurmani valla ning loodes Järvamaa Koigi ja põhjas Koeru vallaga. Valda läbis Jõgeva–Põltsamaa maantee.
Pajusi valla pindala oli 232,4 km². Maksimaalne ulatus põhjast lõunasse on 16 kilomeetrit ja läänest itta 23 kilomeetrit.
Ajalugu muuda
Pajusi valla omavalitsuslik staatus kinnitati aastal 1991.[5]
2017. aastal ühines vald Eesti omavalitsuste haldusreformi käigus Põltsamaa vallaga, välja arvatud Kaave küla, mis liitus Jõgeva vallaga.
Loodus muuda
Pajusi vald asus Kesk-Eesti lavamaal, kus peamine maastikutüüp on kergelt lainjas moreenitasandik. Valla kirdeosa ulatub Alutaguse madalikule. Seal paiknevad Tapiku ja Kauru soo.[6]
Pajusi valla peamised loodusrikkused olid viljakas põllumajanduslik maa ja mets, maavaradest on olulisemad turba ja paekivi varud. Valla põhjapoolne osa on rikas metsa poolest, asustus on hõre. Omaette vaatamisväärsus on sealne loodus, metsades esineb põtru, metskitsi, metssigu.
Veekogudest asus valla territooriumil Kõpu veehoidla. Vald piirnes läänes ja põhjas Põltsamaa jõega. Pajusi valla territooriumilt said alguse Pikknurme ja Umbusi jõgi.
Rahvastik muuda
Külad muuda
Vallas oli 23 küla. Need on:
Aidu, Arisvere, Kaave, Kalana, Kauru, Kose, Kõpu, Kõrkküla, Lahavere, Loopre, Luige, Mõisaküla, Mõrtsi, Nurga, Pajusi, Pisisaare, Sopimetsa, Tapiku, Tõivere, Uuevälja, Vorsti, Vägari, Väljataguse.
Rahvaarv muuda
Asustuse tihedus Pajusi vallas oli väikseim Jõgeva maakonnas[7]. 2010. aasta 1. jaanuari seisuga oli Pajusi vallas 1422 elanikku. Sarnaselt enamiku Eesti maaomavalitsustega iseloomustas ka Pajusi valla elanikkonda vananemine ja vähenemine.
Kultuur muuda
Vallas oli 1 rahvamaja – Pajusi Rahvamaja – ning kolm raamatukogu – Aidu, Pajusi ja Tapiku raamatukogud. Tegutseb rahvatantsurühm Kaljaan.
Haridus muuda
Pajusi vallas töötas kaks lasteaed-kooli – 4-klassiline Aidu Lasteaed-Algkool 9 lasteaialapse ja 19 õpilasega ja 6-klassiline Pisisaare Algkool 32 õpilase ja 15 lasteaialapsega.
Majandus muuda
Põllumajandusliku tootmisega tegelevatest ettevõtetest tegutsevad AS Pajusi ABF, AS Merix Kinnisvara, OÜ Uuevälja Köögivili. Tööstusvaldkonna ettevõtetest Eltor OÜ – elektritööd, kauba- ja reisijatevedu ning veevarustus- ja kanalisatsioonitööd, Kaltsiit AS – paekivikillustiku tootmine ja jaekaubandus, Luige Kivi OÜ – paekivikillustiku tootmine, Lucisi OÜ – lihasaaduste tootmine, Maitsev OÜ – toiduainete tootmine.
Huviväärsused muuda
- Pajusi mõis
- Pajusi mõisa park
- Wahlide perekonna matmispaik ja kabel
- Rutikvere mõisa omanike Pistohlkorside perekonna kalmistu
- Otissaare linnamägi
- Lahavere karstijärv
- Tapiku mõis
- Tapiku mõisa park
- Aidu looduskaitseala
Viited muuda
- ↑ Maakatastri statistika, vaadatud 25.03.2020.
- ↑ Statistikaamet, vaadatud 30.05.2017.
- ↑ Eesti haldus- ja asustusjaotuse klassifikaator
- ↑ Siseministeerium: Kohalike omavalitsuste juhid 2014. a. jaanuari seisuga, vaadatud 17. oktoober 2014
- ↑ Jõgeva maakonna Pajusi, Palamuse, Puurmanni, Põltsamaa, Tabivere ja Torma valla ning Põltsamaa linna, Järva maakonna Kabala ja Väätsa valla, Lääne maakonna Lihula alevi ning Ridala ja Taebla valla omavalitsusliku staatuse kinnitamise kohta (vastu võetud 12.12.1991)
- ↑ Jõgevamaa. Kuninglik väärikus, Kalevipoja jõud!, Eesti Entsüklopeediakirjastus. Tallinn 2009, lk 127
- ↑ Läbi paeselt halli argipäeva... Pajusi valla lood. Viru, Rein (koostaja), OÜ Vali Press: Põltsamaa 2006, lk 6