Keskkonnaindikaator

Keskkonnaindikaator ehk keskkonnanäitaja ehk keskkonnamõõdik on näitaja, mis iseloomustab keskkonna seisundit ning selle mõju inimestele, ökosüsteemidele ja materjalidele[1].

Keskkonnaindikaatorid viies rühmas muuda

Euroopa Keskkonnaameti ja EUROSTAT-i kasutatavas DPSIR-mudelis jaotatakse keskkonnaindikaatorid viide rühma, mis kirjeldavad ühiskonna ja keskkonna vahelisi seoseid. Need viis rühma on[2]:

1. liikumapanevad jõud (driving forces) on inimtekkelised mõjurid, mis põhjustavad keskkonnakoormust (nt poliitikad, sotsiaal-majanduslik struktuur, eluviis);
2. koormuse- ehk surveindikaatorid (pressure) peegeldavad inimtegevuse intensiivsust (nt taastumatute loodusvarade ja energia tarbimismahud, transpordimahud ja nende muutumine, saasteainete heitkogused);
3. seisundiindikaatorid (state) näitavad surve tagajärjel muutuvat keskkonnaelemendi või terviku kvaliteeti ja/või kvantiteeti (nt vee ja õhu kvaliteet, liigiline arvukus, veekvaliteet, taastumatute loodusvarade kogused);
4. mõjuindikaatorid (impact) mõõdavad seisundi muutuste tagajärgi inimesele, ökosüsteemidele ja tehiskeskkonnale (nt muutused ökosüsteemide viljakuses, toitainete ringes, inimese tervises);
5. vastumõjuindikaatorid (response) iseloomustavad keskkonnaseisundi hoidmise või parandamise põhimõtteid ja tegevust (nt keskkonnainvesteeringud, keskkonnamaksud, korduskasutus, keskkonnaharidus, puhtam tootmine).

Keskkonnaindikaatorite rühmitamine ei ole absoluutne, vaid võib sõltuda probleemi käsitlusviisist.

Vaata ka muuda

Viited muuda

  1. Keskkonnasõnaraamat 2004 [1] (vaadatud 23.10.2011)
  2. Säästva arengu sõnaseletusi. Säästva Eesti Instituut, SEI Tallinn. [2] (vaadatud 30.01.2009)

Kirjandus muuda