Euroopa Keskkonnaamet

Euroopa Keskkonnaamet (endise nimega Euroopa Keskkonnaagentuur[1]) on sõltumatut keskkonnateavet pakkuv Euroopa Liidu amet.

Euroopa Keskkonnaamet
European Environment Agency
Euroopa Keskkonnaameti hoone Kopenhaagenis
Lühend EAA
Asutatud 30. oktoober 1993
Peakorter Kopenhaagen
Tegevuspiirkond Euroopa Liit
Tegevdirektor Leena Ylä-Mononen
Veebileht http://www.eea.europa.eu/

Euroopa Keskkonnaamet alustas tegevust 1994. aastal. Keskkonnaameti peakorter asub Kopenhaagenis.

Organisatsioon

muuda

Keskkonnaamet loodi Euroopa Majandusühenduse määrusega (EMÜ) nr 1210/1990, mida hiljem on muudetud määrusega (EMÜ) nr 933/1999 ja määrusega (EÜ) nr 401/2009.[2]

Keskkonnaametit juhatus koosneb Euroopa Liidu liikmesriikide valitsuste ja Euroopa Komisjoni esindajatest ning kahest Euroopa Parlamendi määratud teadlasest, keda abistab teadlastest koosnev komitee. Euroopa Keskkonnaameti tegevdirektor on alates 1. juulist 2023 Leena Ylä-Mononen.[3] Enne teda oli tegevdirektor Hans Bruyninckx ja enne teda professor Jacqueline McGlade.[4]

Asutuse eesmärk on keskkonnapoliitika väljatöötamise, rakendamise ja hindamisega seotud osapoolte abistamine ning üldsuse teavitamine.

2017. aastal teatas Euroopa Keskkonnaamet, et aastatel 1980–2013 kliimaga seotud äärmuslikest sündmustest tulenenud majanduskahjude suurus oli ligikaudu 400 miljardit eurot. Nende sündmuste tõttu hukkus samas ajavahemikus 85 000 inimest. [5]

Liikmesriigid

muuda
 
Euroopa Keskkonnaameti liikmesriigid (roheliselt) ja koostööd tegevad Balkani maad

Lisaks Euroopa Liidu liikmesriikidele on Euroopa Keskkonnaameti liikmesus ka mitmetel liitu mittekuuluvatel riikidel, kes on Euroopa Liiduga vastava lepingu sõlminud. Tegemist oli esimese Euroopa Liidu asutusega, mis enne liidu 2004. aasta laienemist avas oma liikmesuse 13 kandidaatriigile.

Keskkonnaametisse kuulub 33 liikmesriiki ja 6 koostööd tegevat riiki. 33 riigi hulka kuuluvad 27 Euroopa Liidu liikmesriiki (sealhulgas Eesti), Island, Liechtenstein, Norra, Šveits ja Türgi. Koostööd tegevad riigid on Balkani riigid: Albaania, Bosnia ja Hertsegoviina, Montenegro, Põhja-Makedoonia, Serbia ja ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni nr 1244/99 alusel ka Kosovo.[6] Koostööd tegevad riigid on integreeritud ka koostöövõrgustikku "Euroopa keskkonnateabe- ja vaatlusvõrk" (EIONET) ja neid toetab Euroopa Liit ühinemiseelse rahastamise meetmete kaudu.

Euroopa Keskkonnaamet on keskkonnakaitseagentuuride juhtide Euroopa võrgustiku (EPA) aktiivne liige.[7]

Tegevdirektor

muuda
Nimi Kodakondsus Ametis
Domingo Jiménez-Beltrán   Hispaania 1994–2003
Jacqueline McGlade   Ühendkuningriik 2003–2013
Hans Bruyninckx   Belgia 2013–2023
Leena Ylä-Mononen   Soome 2023–

Rahvusvaheline koostöö

muuda

Euroopa Keskkonnaamet teeb koostööd ja edendab partnerlussuhteid nii oma naabrite kui ka teiste riikide ning regioonidega. Peamiselt tegutsetakse Euroopa Liidu naabruspoliitika raames:[8]

Lisaks teeb keskkonnaamet koostööd mitmete rahvusvaheliste organisatsioonide ja ametitega:

Vaata ka

muuda

Viited

muuda
  1. Esterm - Eesti Keele Instituudi mitmekeelne terminibaas. Vaadatud 17.12.2019.
  2. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 401/2009, 23. aprill 2009 , Euroopa Keskkonnaameti ja Euroopa keskkonnateabe- ja -vaatlusvõrgu kohta (kodifitseeritud versioon).
  3. Governance. Euroopa Keskkonnaameti veebisait.
  4. New director Hans Bruyninckx starts work at the EEA. Vaadatud 17.12.2019.
  5. Nina Chestney. South, southeast face Europe's most adverse climate change impact: agency. Reuters, 25.01.2017.
  6. Countries and Eionet, European Environment Agency, vaadatud 24.07.2013.
  7. European Network of the Heads of Environment Protection Agencies.
  8. "International Cooperation". eea.europa.eu. European Environment Agency. 22.07.2016. Vaadatud 23.04.2017.

Selles artiklis on kasutatud ingliskeelset artiklit en:European Environment Agency seisuga 18.12.2019.