Julian Huxley

Julian Sorell Huxley [haksli] (22. juuni 1887 London – 14. veebruar 1975) oli inglise teaduspoliitik ja ühiskonnategelane, UNESCO esimene peasekretär (1946–1948) ja üks Maailma Looduse Fondi asutajaliikmeid (1961).

Julian Huxley
Sünniaeg	22. juuni 1887 London
Surmaaeg	14. veebruar 1975 (87-aastaselt) London
Amet	evolutsioonibioloog, kirjanik
Abikaasa(d)	Juliette Huxley
Lapsed	Anthony Julian Huxley, Francis Huxley
Pereliikmed	Aldous Huxley
Autasud	Kalinga preemia, Darwini-Wallace'i medal

Tema vend oli kirjanik Aldous Huxley, poolvend oli Nobeli meditsiiniauhinna laureaat Andrew Huxley, isa oli kirjanik ja toimetaja Leonard Huxley ning isapoolne vanaisa oli evolutsiooniteoreetik Thomas Huxley.

Julian Huxley oli evolutsiooniteoreetik, humanist ja internatsionalist, loodusliku valiku tuline pooldaja ja sünteetilise evolutsiooniteooria (neodarvinismi) juhtkuju. Aastatel 1935–1942 oli ta Londoni Zooloogiaühingu sekretär.

1953. aastal pälvis ta UNESCO Kalinga auhinna teaduse populariseerimise eest. 1956 sai ta Londoni Kuninglikult Ühingult Darwini medali. 1958 pälvis ta Linn ühingult Darwin-Wallace'i medali, mis antakse välja iga 50 aasta tagant hulgale evolutsiooniteoreetikutele. Samal aastal tõsteti ta rüütliseisusse. 1959 pälvis ta Laskeri Fondi eriauhinna kategoorias "Plaanitud lapsevanemakssaamine – maailma rahvastik". 1959–1962 oli ta Briti Eugeenikaühingu president.

Huxley kirjutas umbes 50 populaarteaduslikku raamatut. Peamiselt käsitlesid need evolutsiooni ja sellest lähtuvat inimeseksolemist.

Oma essees "Crowded World" ("Ülerahvastatud maailm") ennustas Huxley, et maailma rahvaarv jõuab 6 miljardini 2000. aastaks. ÜRO Rahvastikufond tähistas niinimetatud kuue miljardi päeva 12. oktoobril 1999.

Tunnustus

• 1958 – Darwini-Wallace'i medal