Hillar Kareva
Hillar Kareva (8. detsember 1931 Tallinn – 17. juuni 1992 Tallinn) oli eesti helilooja.
Elukäik muuda
Hillar Kareva lõpetas 1951. aastal Tallinna 2. Keskkooli[1] ja 1956. aastal Eugen Kapi õpilasena Tallinna Riikliku Konservatooriumi kompositsiooni erialal. Ta oli 1955–1966 Eesti NSV Kunstide Valitsuse inspektor, töötas 1962–1967 Tallinna Muusikakoolis ja 1966–1982 Tallinna Riiklikus Konservatooriumis muusikateoreetiliste ainete õppejõuna.[2]
Looming muuda
Kareva on kirjutanud sümfoonilist, vokaalsümfoonilist ja eelkõige kammermuusikat. Mitme teose jaoks on ta saanud inspiratsiooni vanakreeka mütoloogiast (nt süit-sonaat "Aiolose paun" ("Neli tuult"), 1964; kontserttriptühhon "Parise kiusatus" klaverile ja altsaksofonile, 1984).
Ta on kirjutanud muusikat teiste hulgas Anna Haava, Ain Kaalepi, Aino Kallase, Doris Kareva, Heljo Männi, Ellen Niidu ja Marie Underi sõnadele.
Isiklikku muuda
Hillar Kareva tütar on luuletaja Doris Kareva.
Viited muuda
- ↑ https://katsed.real.edu.ee/baas/index2.php
- ↑ Eesti Elulood. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus 2000 (= Eesti Entsüklopeedia 14) ISBN 9985-70-064-3, lk 141
Kirjandus muuda
Ines Rannap. Hillar Kareva. – Tiina Vabrit (koostaja). Eesti tänase muusika loojaid. Tallinn: Eesti Raamat, 1985.
Välislingid muuda
- Kontserdistuudio: Hillar Kareva Neli laulu bassile ja klaverile ERR videoarhiiv
- Hillar Kareva edition49 kodulehel (tutvustus, teosed, pilt, noodinäited)
- Hillar Kareva multimeedialeksikonis "Eesti muusika" (lühitutvustus, teosed, pildid)
- Doris Kareva. Õrn sõda. Eleegia, Sirp, 2. detsember 2011