Ago Künnap

Ago Künnap (sündinud 23. juulil 1941 Tallinnas) on eesti keeleteadlane, uralist.

Ago Künnap esinemas ettekandega "Paul Ariste elu ja looming" Tartu ülikooli aulas Paul Ariste 100. sünniaastapäeva mälestuskonverentsil (3. veebruaril 2005)

Haridus

Aastail 1948–1959 õppis ta Tallinna 10. Keskkoolis. Künnap lõpetas Tartu Riikliku Ülikooli 1965. aastal cum laude. 1969 kaitses ta Tartus kandidaadiväitekirja filoloogias, 1971 filosoofiadoktori väitekirja Helsingi ülikoolis (väitekiri "System und Ursprung der kamassischen Flexionssuffixe") ning 1974 TRÜ-s filoloogiadoktori väitekirja teemal "Pööramine ja käänamine samojeedi keeltes" ("Склонение и спряжение в самодийских языках (сравнительно-исторический анализ первичных словоизменительных суффиксов)").

Teadustöö

1968. aastast töötab Künnap Tartu ülikoolis õppejõuna: aastail 1968–1971 oli ta soome-ugri keelte kateedri õpetaja, 1971–1972 vanemõpetaja, 1972–1974 nooremteadur, 1974–1976 vanemõpetaja, 1976. aastast professor ja 1977. aastast soome-ugri keelte kateedri juhataja 1992. aastast on Künnap uurali keelte korraline professor, 2006. aastast emeriitprofessor. 1964. aastast on ta õpetanud soome ja eesti keelt, kaugemaid sugulaskeeli, soome-ugri ja samojeedi keeleteadust, üldkeeleteadust. Tema uurimisteemad on uurali keelte struktuur ja areng, kontaktid mitteuurali keeltega, samojeedi keelte ajalooline morfoloogia. Temalt on ilmunud üle 200 teaduspublikatsiooni, sealhulgas 4 monograafiat. Ago Künnapi juhendusel on valminud vähemalt 6 kandidaadi- ja 13 magistritööd ning 5 doktoritööd. Tema juhendatud tööga said näiteks magistrikraadi Hagani Gayıblı (2005) ja Sven-Erik Soosaar (1998), doktorikraadi Triinu Ojamaa (2000).

1976–1984 oli Künnap filoloogiateaduskonna dekaan, 1993–1996 filosoofiateaduskonna dekaani kohusetäitja. 1992. aastast oli ta ka eesti filoloogia osakonna uurali keelte haru juhataja. Kümne aasta vältel töötas ta Soome ülikoolides, õpetades eesti keelt, selle ajalugu ja murdeid ning samojeedi keeli. 1973/74. õppeaastal oli ta samojeedi keelte külalislektor Helsingi ülikoolis.

1994–2005 oli Ago Künnap Ungari Vabariigi aukonsul Tartus ja Lõuna-Eestis. 1994–1997 oli ta Eesti Fennougristide Komitee esimees, aastast 1993 Eesti Hungaroloogia Komitee esimees. Künnap on ajakirja "Fenno-ugristica" toimetaja. Ta on mitme rahvusvahelise teadusseltsi välisliige, 1997. aastast ka New Yorgi Teaduste Akadeemia liige. Künnap kuulub Kaitseliidu Tartu maleva Akadeemilisse malevkonda.

Keelepuu saagija

Varem oli Künnap tuntud muuhulgas kamassi keele viimaste kõnelejate avastajana, nüüd viimasel paaril aastakümnel teatakse teda eelkõige eestlaste päritolu ja uurali keelte arengu varasema teooria, nn uurali keelepuu ründaja ning uue paradigma kehtestajana. Saatesõnas teosele "Fennougristika alused" kirjutas ta ise sellest 2001. aastal nii: "Kõnealune uus seletus on sündinud mitmete teadusalade esindajate ühistööna, kes on koondunud internatsionaalsesse multidistsiplinaarsesse töörühma The Roots. Töörühm on pidanud alates 1997. aastast kinniseid kutsutud osavõtjatega sümpoosione "Põhja-Euraasia rahvaste ja keelte juured", mille ettekanded on avaldatud kogumikena /---/. Maailma ajaloolises keeleteaduses on tänapäeval käimas radikaalne paradigma muutus, nii et uralistika praegust küllalt järsku uuenemist võib vaadelda ühe osana sellest globaalsest protsessist."

Töörühmas osalesid muuhulgas inglise arheoloogid Marek Zvelebil ja Pavel Dolukhanov ning soome arheoloog Milton Nuñez. Künnapiga koos on uut paradigmat kujundanud soome lingvist Kalevi Wiik ja ungari lingvist János Pusztay. Sarnaseid vaateid jagab Cambridge'i ülikooli arheoloogiaprofessor Colin Renfrew.

Eesti keele asendit kahes paradigmas on Künnap võrrelnud järgmiselt: "Eesti keele soomeugrilise lähtetaustaga on liialdatud selles mõttes, et on arvatud, nagu oleksid eesti keeles kunagi esinenud peaaegu kõik need jooned, mis iseloomustavad idapoolsemaid soome-ugri ja samojeedi keeli. Et paljud neist joontest praegu eesti keeles puuduvad või nende olemasolu pole üheselt selge, siis oletatakse, et nad on varem ikkagi esinenud, hiljem aga ära kadunud või tuhmunud. Niisugune oletus pole tegelikult millegagi põhjendatud. Pigem on alust arvata, et hulk selliseid jooni pole eesti keeleni kunagi ulatunudki, ei ajas ega ruumis. Need, mis aga on ulatunud eesti keelde näiliselt üksikute jälgedena mingist suuremast tervikust, ei tarvitse üldsegi olla hävinud terviku jäänused, vaid hoopiski uue terviku sugenemisnähud."

Tsitaate

• "Eestis on see Joonase lähetamise sündroom. Me arvame, et oleme nii suur laulu-, tantsu- ja muusikarahvas, et tarvitseb meil vaid pillilugu lahti lüüa, kui teised imestusest käpuli kukuvad. Kui me selle pilliloo lahti lööme, siis selgub, et keegi pole meist huvitatud ja pillimehi on mujal ka. Kogu meie rahvas on seda vaimu täis."

• "Ma isiklikult usun, et keel on nii vana nähtus, et 120 000–100 000 aasta eest Aafrikast välja rändama hakanud tänapäevane inimene kindlasti kõneles. (On koguni oletatud, et kõneles juba ka Homo erectus.) Kas üht või mitut keelt? Usutavasti mitut või koguni tervet hulka keeli. Ja need olid päris tänapäeva keelte moodi, mitte mingi mõmin või huilgamine."

• "Rahvuste ja seejärel rahvusriikide tekkides eelmisel sajandil ning käesoleva sajandi algupoolel loodi rahvusluse aluseks müüte nende rahvuste suurest minevikust. See ei tohtinud olla kehvem kui tuntud suurrahvastel või antiikeeskujudel – muinaskreeklastel ja roomlastel. Soomlased ja eestlased leidsid endale XIX sajandil uurali, s.t soome-ugri ja samojeedi sugulastele lisaks suured ja uhked sugulased nn. altai rahvastes, kes elavad peamiselt Aasias. Tunneme seda ennekõike Matias Aleksanteri Castréni ja Ferdinand Johann Wiedemanni propageeritud uurali-altai teooriana. Nii oli midagi vastu panna indoeuroopakeelsete naabrite vägevale suguvõsale. Eesti müüdiloomingu uus puhang tekkis hiljutistel aastakümnetel. Kui müüt kord juba etendas olulist osa rahvuse konsolideerumisel ja rahvusriigi rajamisel, siis uutel rusuvatel võõrvõimu aastatel ilmselt oligi taas vajadus müütide toe järele. Kuid milleks oleks vaja sajanditagust müüti või tema uuemaid arendusi tänapäeva Eestis? Mida see meile annab?"

• "Meie eesti keel on kõikide teiste keelte kombel kogu oma olemasolu jooksul pidevalt muutunud ning muutub edasi, seda peamiselt kontaktide tõttu muude keeltega. Ja milline ta selle muutumise tõttu edaspidi ka ei oleks, ei osutu ta kunagi kasutuskõlbmatuks ega lakka olemast, kuni meie ise teda kasutada tahame."

• "1500. aasta eelse eesti keele ainukese mõeldava säilinud näitena tuleb arvesse küll 19. ja 20. sajandil dokumenteeritud eesti regivärsiline rahvalaul, mille värsimõõt ja muu vormisund on võinud säilitada varasema perioodi keelendeid. Samal ajal on pikemata selge, et see rahvalaul pole (mitte ainult) keele külmkamber, vaid on (ka) pseudoarhailisust tootev mehhanism. On ju rahvalaul ühtaegu nii ennast säilitav kui ka ennast taastootev nähtus. Taastamisprotsessid on aga suhteliselt nõrgalt uuritud, sest olulisemaks on peetud külmkambriefekti. Igatahes pole eesti regivärss kriitikaväline keeleajalooline tunnismees, vaid asi on tunduvalt keerulisem."

• "Veel on üks raske asi – minna karja vastu. Uute ideede mahasurumine käib ju väga lihtsalt. Nimesid nimetamata elavad fennougristid ja keeleteadlased Soomes ja Eestis umbset põõsatagust elu. On kolleeg, kes kirjutab otse: teaduses on tõene see, mida enamik teadlaskollektiivi liikmetest peab õigeks. /---/ Teaduses on kõige hirmsam, kui inimene hakkab seisukohta kaitsma selleks, et öelda: mina, Künnap, ütlesin nii, kas panite tähele! Midagi idiootlikumat on raske ette kujutada."

Tunnustus

• 2001 Valgetähe V klassi teenetemärk
• 2006 Tartu Ülikooli suur medal

Isiklikku

Ago Künnap on kunstniku ja luuletaja Asko Künnapi ning arhitekt Uko Künnapi isa.

Teoseid

• "Breakthrough in Present-Day Uralistics" Tartu: University of Tartu, 1998
• "Contact-induced Perspectives in Uralic Linguistics" LINCOM Studies in Asian Linguistics, 39, 2000
• "Fennougristika alused" Tartu, 2001
• "Eesti keele päritolu" Eesti Keele Sihtasutus, 2013 ISBN 9789985795576 (paber), ISBN 9789985795613 (e-raamat)

Artikleid

• "Soomeugrilane olla on..." Postimees, 1992
• "Keelepuud pole tegelikult vaja" Keel ja Kirjandus 1998, lk 427–428
• "Eesti loodus, elanikud ja keel" Eesti Loodus, 5/1998
• "Mea culpa, aga 1500. aasta eelsest eesti keelest ei tea me veel midagi" Keel ja Kirjandus 1999, lk 441–444
• "Fennougristika paradigmanihke kriitikast" Keel ja Kirjandus 2000, lk 517–523
• "Kas eesti regivärss pakub puuduvaid andmeid eesti keelest enne aastat 1500?" Folklore, 2000
• "Inglise keel ei ohusta eesti keelt" Õpetajate Leht, 16.03.2001
• "On Some Viewpoints of Richard Indreko" TRAMES 1/2001, Vol 5
• "Eituspartiklid es ja ep küll, aga küsipartikkel es ja rõhupartikkel ep?" Keel ja Kirjandus 2002, lk 368
• "Kuhu kadusid eesti keele omandusliited?" Keel ja Kirjandus 2004, lk 882–887
• "Lingvo-arheo-geneetika" keeleajaloos" Keel ja Kirjandus 2/2007, lk 152–155.
• "Kas uurali algkodu asus Lääne-Siberis ja indo-euroopa oma Lõuna-Saksamaal?" Keel ja Kirjandus 9/2007, lk 746–747.
• "Eestlaste ja eesti keele päritolust: vahekokkuvõtteks" – Rmt: "Keele rajad. Pühendusteos professor Helle Metslangi 60. sünnipäevaks" (lk 187–192). Tartu: Tartu Ülikool, 2010 (PDF)
• "Uurali algkeele uusim ideestik populatsioonigeneetika andmete valguses" Keel ja Kirjandus 7/2011, lk 543–545.

Välislingid

• Sven-Erik Soosaar Uurali keelte õpetamise ajaloost Tartu Ülikoolis
• Villu Päärt "Rahvuste vastuolusid tingivad alaväärsuskompleksid" Postimees, 17.04.1999 (intervjuu)
• Andrus Esko "Professor Ago Künnap saeb eestlase keelepuud" Õhtuleht, 6. jaanuar 2001