Käärimine (kangas): erinevus redaktsioonide vahel
Uus lehekülg: ''''Käärimine''' on lõnga korrutamine lõimeks. Käsitsi kangakudumisel nimetatatakse käärimist ka kanga loomiseks.<ref name="Etnograafia sõnaraamat">Eesti etnograafia sõnaraamat. 1996. Koostanud Arvi Ränk. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus. Lk 87</ref> Kanga käärimine eelneb kudumisele ning on kanga lõimelõngade korrapärane valmisvedamine ja vahelikku jaotamine vajalikus pikkuses ning laiuses. Kudumi laiusest ja...' |
(Erinevus puudub)
|
Redaktsioon: 5. september 2021, kell 10:38
Käärimine on lõnga korrutamine lõimeks. Käsitsi kangakudumisel nimetatatakse käärimist ka kanga loomiseks.[1]
Kanga käärimine eelneb kudumisele ning on kanga lõimelõngade korrapärane valmisvedamine ja vahelikku jaotamine vajalikus pikkuses ning laiuses. Kudumi laiusest ja tihedusest lähtudes keritakse vastav arv lõimelõngu kudumi pikkuselt spiraalina ümber käärpuude. Selliselt saadud lõngapalmik keritakse kangaspuude lõimepoomile.[1]
Kanga käärimisel on tähtis, et lõimelõngad jookseksid käärpuudele ühtlase pingega. Seetõttu tegeleb selle tööga algusest lõpuni üks inimene. Enne käärimisest veetakse nii pikk pael ümber käärpuude, kui pikka kangast soovitakse käärida. Käärpuudel jäävad vedukordade vahed hästi näha ning on võimalik määrata, mitme käärimisringiga peab jõudma ülemiste vahelikupulkadeni. Kui lõng on sile, kääritakse 4-12 lõngaga. Takuse, sõlmelise või villase lõimematerjali korral kääritakse 1, 2 või 4 lõngaga. Kääritavate lõimelõngade otsad sõlmitakse lihtsa hobusesabasõlmega kokku.[2]
Vaata ka
Viited
- ↑ 1,0 1,1 Eesti etnograafia sõnaraamat. 1996. Koostanud Arvi Ränk. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus. Lk 87
- ↑ [1] Kanga käärimine
Kirjandus
- Kangakäärimine Eestis, Eevi Astel. Etnograafiamuuseumi aastaraamat, 1971.