Olustveret on esimest korda mainitud 1470. aastal Viljandi linnuselääni ühe vakuse keskusena. Poola-aegsetes revisjonides (1583–1601) ja ka Rootsi-aegses maarevisjonis 1624 on Olustveret mainitud vaid tavalise külana.
Schillingitele kuuluva mõisana on Olustveret (Hollastfer) mainitud alles 1638. aasta maarevisjonis, siis kuulusid mõisa alla Üldeküla[[Ülde]]küla, [[Kuhjavere]] ja [[Vanamõisa (Viljandi)|Vanamõisa]] küla. 1688. aastaks oli Vanamõisa läinud [[Sürgavere mõisamõis]]a alla ja Olustvere mõisale lisandunud (1638. aastal veel Alaküla mõisale kuulunud<ref>{{Raamatuviide|autor=Oleg Roslavlev|pealkiri=Die Revision Livlands 1638. Estnisches Siedlungsgebiet II|aasta=1969|koht=München|kirjastus=|lehekülg=106}}</ref>) [[Tääksi]] küla, pool [[Kuiavere]] küla ja mõisamaadel rajatud Mõisaküla.<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.ra.ee/dgs/browser.php?tid=229&iid=3046&tbn=1&pgn=1&prc=80&ctr=0&dgr=0&lst=1&img=sra0001_001_0000007_00091_t.jpg&hash=935950f345d7bca8819b26af91b43137|pealkiri=Pärnumaa 1688. aasta revisjon. Suure-Jaani, ...;|väljaanne=Saaga|aeg=21. jaanuar 2021|vaadatud=21.01. 2021}}</ref>
Kuningas [[Sigismund III]] on 16. sajandi lõpus andnud Olustvere Nicolaus Eismontile eluaegseks valduseks, kes andis selle 1598. aastal üle Franz Blanckenfeldile. 1624. aastal on Rootsi kuningas kinkinud Olustvere koos teiste valdustega Jacob[[Jakob deDe la GardieleGardie]]le, kelle pärijatega on Valentin Schilling 17. sajandil mõisa omamise pärast aastakümneid kohut käinud. 1688. aastal on Olustvere mõis panditud Schlippenbachide[[Schlippenbach]]ide perekonnale. 1734. aastal läks mõis kaasavarana Fersenite[[Fersen]]ite suguvõsale, kelle käes oli 1918. aastani.<ref>{{Raamatuviide|autor=Heinrich von Hagemeister|pealkiri=Materialien zu einer Geschichte der Landgüter Livlands, 2. köide|aasta=1837|koht=Riia|kirjastus=Eduard Franzen's Buchandlung|lehekülg=203}}</ref>
Praegune kahekorruseline Inglise stiilis mõisa peahoone valmis 1903. aasta paiku. Eesti Aleksandri Põllutöökool alustas selles tegevust 1920. aastal. Praegu tegutseb seal [[Olustvere muuseum]].
28. rida:
[[Olustvere mõisa park|Olustvere mõisa pargi]] idaservas asub [[Olustvere asulakoht|muistne asulakoht]], mille vanimad leiud pärinevad 1. aastatuhande keskpaigast.
Olustvere jaamahoone valmis 1901. aastal kitsarööpmelise Pärnu–Viljandi–Tallinna raudtee äärde varasematele [[Lõhavere mõisamõis]]a maadele. 1920. aastatel rajati jaama ümbrusse ka Olustvere asundus.
1977 liideti Olustverega [[Papioru|Papioru küla]].
[[Olustvere vald (Suure-Jaani kihelkond)|Olustvere vald]] asutati aastal 1866, mil Olustvere mõisaga liideti ka [[Aimla mõis|Aimla]] ja [[Jaska mõisamõis]]a alad. 1897. aastal liideti sellega ka [[Reegoldi vald|Reegoldi]] ja [[Navesti vald]]. 20. septembri 1912. aasta otsusega eraldati [[Vastemõisa vald|Vastemõisa vallast]] [[Mäeküla (Põhja-Sakala)|Mäeküla]] küla ja liideti Olustvere vallaga. 1939. aastal liideti vallaga ka Sürgavere vallast lahutatud [[Mudiste]] ja [[Kärevere (Põhja-Sakala)|Kärevere]] küla. 1945. aastal jagati Olustvere vald külanõukogudeks, vald kaotati aastal 1950.
Olustvere oli uuesti aastatel 1990–2005 eksisteerinud [[Olustvere vald|Olustvere valla]] keskus. Enne [[Eesti omavalitsuste haldusreform]]i 2017. aastal kuulus alevik [[Suure-Jaani vald]]a.
