Rakvere ajalugu: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
9. rida:
{{Vaata|Eestimaa hertsogkond}}, ''[[Taani valdused Eestis]]''
 
[[Pilt:Teutonic_state_1250.png|pisi|Läänemereäärsete paganate maade jaotus ristisõdijate riikide vahel, [[1225]]-[[1250]]. Taani kuninga maad on märgitud kaardi ülaosas.]]
[[Pilt:Rakvere linna pitsat 14. sajandil.jpg|pisi|left|Rakvere linna pitsat 14. sajandil]]
[[Pilt:Rakvere fk.PNG|pisi|350px|[[Rakvere foogtkond]]]]
15. rida:
[[1267]]. aastal alanud võitluses õiguste üle kontrollida kaubandust ja laevatamist Narva jõel tungisid Novgorodi väed vürst Juri juhtimisel Virumaale Rakvereni ja rüüstasid raskelt piirkonda. Kindlust nad vallutada ei suutnud ja kaotasid ühe oma pealikest ja muid tähtsaid mehi ning pöördusid tagasi. [[1268]]. aasta jaanuaris tuli mitu Novgorodi vürsti oma vägedega (umbes 30 000 meest) üle [[Narva jõgi|Narva jõe]] ning läksid [[Rakvere lahing (1268)|Rakvere alla]].
 
[[1302]]. aastal sai linnuse juurde kujunenud Wesenberghi asula [[Lübecki linnaõigus]]ed. [[1346]]. aastal müüs Taani kuningas [[Valdemar IV]] pealepärast [[Jüriöö ülestõus]]u oma Eestimaa alad valdused ([[Harjumaa|Harju-]] ja [[Virumaa]] koos [[Tallinna linnus|Tallinna]], [[Rakvere linnus|Rakvere]] ja [[Narva linnus]]ega)) [[Saksa ordu]] [[ordumeister]] [[Goswin von Herikel]]ile umbes nelja tonni hõbeda (19 000 Kölni marga) eest ja Saksa ordu pantis need [[1347]] [[Liivi ordu]]le.
{{Vaata|Virumaa}}, ''[[Harju-Viru rüütelkond]]''
 
21. rida:
[[Pilt:Rakvere kirik 05-06-2012.jpg|pisi|[[Rakvere Mihkli kirik]]]]
{{Vaata|Rakvere kihelkond}}
Rakvere linna arengus mõjutas linna kujunemist seda edela-edelast ja läänepooltläänest ümbritsenud [[Rakvere mõis]]a ja idapooltida pool asunud [[Rakvere kirikumõis]]a valdused, mistõttu linn kujunes algselt põhjast kagusse suunduva kaarena, mis keskosas Vallimäe ja [[Rakvere Mihkli kirik|kiriku]] vahelisel alal oli vaid mõnisada sammu lai.
 
==Liivimaa sõda==
[[Vene-Liivi sõda|Vene-Liivi sõjas]], 1558. aastal pärast Narva alistamist Vene vägede poolt jätsid Rakveret kaitsnud saksa garnison linnuse maha ja ala võttis üle Boris Kolõtševi salk 1558. aasta augustis. Samal aastal sai Rakvere [[Moskva tsaaririik|Moskva tsaaririigi]] kontrolli all oleva maakonna keskuseks ning oli tugevalt kindlustatud. Rakvere kindlusmüüri ehitamiseks aga lammutati Rakvere linnas [[frantsisklased|frantsisklaste]] [[Rakvere Püha Mihkli klooster|Püha Mihkli]] [[katoliku kirik Eestis|katoliku kiriku]] munga[[klooster]], Mihkli kirik, [[gild]]imaja ja mõned kodanike kivimajad.
 
Liivimaa sõja algetapi Vene-Liivi sõja tulemusel 1558–1561 läksid Venemaa tsaaririigi valdusssevaldusse [[Narva]], [[Tartu]] ja [[Alutaguse kihelkond|Alutaguse]], mõningad [[Järvamaa]] ja [[Virumaa]] maakonnad ning Venemaaga piirnevad alad.
 
Järgnevas [[Liivimaa sõda|Liivimaa sõjas]], [[Rakvere piiramine (1568)|1568. aastal piirasid edutult Rakveret]] ja põletasid maha linna ümbritsenud alevi, Pärnust tulnud [[mõisamehed]], Poola kuninga pooldajad. [[Rakvere piiramine (1572)|1572]]. ja [[Rakvere piiramine (1574)|1574]]. aastal piirasid linnust Rootsi väed, kuid samuti tulemusteta. [[Rakvere piiramine (1581)|1581]]. aastal toimuspiirasid linnust Rootsi vägede poolne linnuse piiramineväed [[Pontus De la Gardie]] juhtimisel ning olineid saatis edukasedu. Vene garnison kapituleerus 4. märtsil 1581. 1583. aastal sõlmitud [[Pljussa vaherahu]]ga läks linn Rootsi haldusessehaldusse.
 
Pljussa vaherahuga määratletud uue piiriga Rootsi ja Venemaa tsaaririigi vahel, muutus Rakvere endisest piirilinnast sisemaalinnaks, mis soodustas linna arengut ja kaubandust, kuid 1590. aastal algas uus sõjategevus Venemaaga [[Kahekümneviieaastane sõda|Kahekümneviieaastases sõjas]] - [[Vene-Rootsi sõda (1590–1595)|Vene-Rootsi sõda]]. 1590. aasta [[2. veebruar]]il jõudsid Ivangorodi ja Narva linnuste alla Vene põhiväed ning algas kindluste piiramine. Narva ja Ivangorodi piiramise ajal rüüstasid veneVene ratsaväed ka [[Alutaguse kihelkond|Alutaguse]] ja Rakvere piirkonnas, kellele rootsiRootsi väed astusid vastu 4. veebruaril 90 km laugusel Narvast. Lahing toimus [[Varja postijaam|Varja]] ja [[Pikaristi postijaam|Pikaristi postijaama]]ade vahel, milles langenuile paigaldati ka [[Viru-Nigula]] lähedale [[Kõrkküla kivirist]].
[[Pilt:Rakvere mõisa peahoone ja teatrihoone.jpg|pisi|Rakvere mõisa peahoone ja teatrihoone]]
 
39. rida:
 
==Põhjasõjas==
[[Põhjasõda|Põhjasõja]] ajal 1703. aastal, koondas [[Wolmar Anton von Schlippenbach]] väed Lääne-[[Virumaa]]le, kuid jätsid piiräärsed alad idapoolsed alad veneVene vägede meelevalda. Vene rüüsteväe liikumisel [[Viru-Nigula kihelkond]]a, taganesid rootsiRootsi väed Sõmerult Rakverre ja seejärel Tallinnasse. 5. septembril ületasid veneVene väed [[Kunda jõgi|Kunda jõe]] ning eelväed tungisid Rakverre, kus viimased rootsiRootsi väed süütasid linnas asunud moonalaod ningja taganesid lahinguta. Rakverre jäänud linnaelanikud tapeti ning [[Rakvere]] linn põletati veneVene vägede poolt. Vene väed lõid uue tugipunkti Rakvere juurde, kust suundusid rüüstesalgad ([[kalmõkid]] jt) rüüstama ümberkaudseid [[Haljala kihelkond|Haljala kihelkond]], [[Kadrina kihelkond|Kadrina]], [[Rakvere kihelkond|Rakvere]], [[Viru-Jaagupi kihelkond|Jakobi]] ja [[Simuna kihelkond]]a, mis järgmise kahe päeva jooksul rüüstati. [[Virumaa]] järel tungisid vene rüüstesalgad [[Järvamaa]]le.
 
==Uusaeg==
[[1783]]. aastal kehtestati [[Venemaa keisririik|Venemaa keisririigis]] asehalduskonnad ja loodi [[Tallinna asehalduskond|Tallinna asehalduskonna]] [[Rakvere kreis]] ning [[Wesenberg]]i linn osteti [[Tiesenhausen]]ilt 45. 011 rubla eest ära ning nimetati üheks [[Eestimaa kubermang]]u [[kreisilinn]]aks. [[1805]]. aastal asutati Rakveres [[Rakvere kreiskool|kreiskool]], [[1814]]. aastal algkool.
 
[[1870]]. aastal avati Rakveres Balti Raudtee Seltsi [[Tallinna-Narva raudtee|Balti raudtee]]liinil, [[Rakvere raudteejaam]]. [[1912]]. aastal asutati [[Rakvere Õpetajate Seminar]].
{{Vaata|Wesenbergi kreis}}, ''[[Viru maakond]]'', [[Rakvere rajoon]], ''[[Lääne-Viru maakond]]''