Redaktsioon: 26. märts 2017, kell 21:40 redigeeri Wkentaur (arutelu \| kaastöö) Liidese administraatorid, Administraatorid 53 377 muudatust →‎Pärnumaa Eesti Vabariigis ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 29. mai 2017, kell 19:30 redigeeri eemalda Kuriuss (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 185 891 muudatust PResümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus Uuem muudatus →
2. rida: '''Pärnumaa''' on [[Eesti]] ajalooline [[maakond]], mis tekkis 16.–18. sajandi jooksul [[Sakalamaa]]le ja [[Läänemaa]]le ([[Saare-Lääne piiskopkond\|Saare-Lääne piiskopkonnale]]) kuulunud aladel. Ajalooline Pärnumaa oli ~~kaasaegsest~~nüüdisaegsest [[Pärnu maakond\|Pärnu maakonnast]] tunduvalt suurem, ~~ta hõlmas~~hõlmates osa praegusest [[Viljandimaa]]st: [[Abja]], [[Halliste]] ~~ning~~ja [[Karksi-Nuia]] ümbruse ning praegusest [[Raplamaa]]st, [[Lelle]] ja [[Käru]] ümbruse. [[Pilt:Ancient Estonian counties.png\|thumb\|300 px\|Muinas-Eesti maakonnad 13. sajandi alguses. Tähtsamad linnused on tähistatud punasega]] [[Pilt:Saare-Laane pk.PNG\|thumb\|200 px\|Saare-Lääne piiskopkonna kaks stifti ja olulisemad keskused]] 13. rida: {{Vaata\|Pärnu komtuurkond}}, ''[[Saare-Lääne piiskopkond]]'' ==Liivimaa sõda== [[16. sajand Eestis\|16. sajand]]il [[Liivimaa sõda\|Liivimaa sõja]] algetapi, [[Vene-Liivi sõda\|Vene-Liivi sõja]] ja Liivimaa ordu lagunemise järel, moodustasid rootslased 1562. aastal [[Pärnu lossilään]]i, mis haaras mõlemal pool Pärnu jõge paiknevad [[Pärnu laht\|Pärnu lahe]] ümbruse maad. ~~Järgnevatel~~Järgmistel aastatel, 1565–1575 oli Pärnu Poola valduses. Aastatel 1575–1582 oli Pärnumaa [[Moskva tsaaririik\|Moskva tsaaririigi]] valduses. Pärnumaa, jagunes [[linnusepiirkond]]adeks: [[Haapsalu linnusepiirkond\|Haapsalu]], [[Lihula linnusepiirkond\|Lihula]], [[Koluvere linnusepiirkond\|Koluvere]] ja [[Padise linnusepiirkond]]. Moskva tsaaririigi valduses olid [[Vene-Liivi sõda\|Vene-Liivi sõjas]] vägede poolt [[1558]]. aastal vallutatud [[Tartu piiramine (1558)\|Tartu linn]], [[Tartu piiskopilinnus]] ja [[Tartu piiskopkond\|Tartu piiskopkond]] ning osa endise Liivi ordu territooriumist: [[Narva ordulinnus]] (1558–1581) ja [[Pärnu]] (1575–1582), [[Haapsalu]] (1576–1581), [[Karksi ordulinnus]] (1579–1582), [[Kirumpää piiskopilinnus]] (1558–1579), [[Laiuse ordulinnus]] (1558–1582), [[Lihula linnus]] (1576–1581), [[Koluvere loss]] (1576–1581), [[Vasknarva ordulinnus]] (1558–1582), [[Padise klooster]] (1576–1580), [[Tarvastu ordulinnus]] (1570–1582) ja [[Toolse ordulinnus]] (1558–1581) ja ümberkaudsed alad. ==Rzeczpospolita aeg== Aastal [[1582]] läks Pärnumaa [[Liivimaa sõda\|Liivimaa sõja]] tulemusel [[Rzeczpospolita]] ~~valdusesse~~valdusse. 1582. aastal moodustati [[Koiva]] jõeni ja [[Võrtsjärv]]eni ulatuv Rzeczpospolita haldusüksus [[Pärnu presidentkond]], kuhu kuulusid Koiva jõe, [[Läänemeri\|Läänemere]] ja Võrtsjärve vahelised alad. Pärnu presidentkonda kuulusid Pärnu, Viljandi, Tarvastu ja Helme distriktid, [[1589]]. aastast [[staarostkond\|staarostkonnad]], mis jagunesid [[riigimõis]]ateks. {{Vaata\|Liivimaa hertsogkond}}, ''[[Pärnu presidentkond]]'' (1582–1598), ''[[Pärnu vojevoodkond]]'' (1598–1620), ''[[Poola aeg]]'' [[Pilt:Atlas von Liefland - Der Pernausche Kreis 1797.jpg\|thumb\|[[Pärnu kreis]]]] 31. rida: [[1710]]. aastal [[Põhjasõda\|Põhjasõja]] tulemusel vallutati [[Pärnu piiramine (1710)\|Pärnu]] ja Pärnumaa [[Vene tsaaririik\|Vene tsaaririigi]] poolt. Põhjasõja järgselt asus [[Liivimaa kubermang]]u [[Pärnu kreis]]i piirides 14 kihelkonda: [[Audru kihelkond\|Audru]], [[Halliste kihelkond\|Halliste]], [[Helme kihelkond\|Helme]], [[Mihkli kihelkond\|Mihkli]], [[Paistu kihelkond\|Paistu]], [[Pärnu kihelkond\|Pärnu]], [[Pärnu-Jaagupi kihelkond\|Pärnu-Jaagupi]], [[Saarde kihelkond\|Saarde]], [[Suure-Jaani kihelkond\|Suure-Jaani]], [[Tarvastu kihelkond\|Tarvastu]], [[Tori kihelkond\|Tori]], [[Tõstamaa kihelkond\|Tõstamaa]], [[Viljandi\|Viljandi]] ja [[Vändra kihelkond]]. [[1773]]. aastal ühendati Pärnumaaga [[Tartumaa]]st lahutatud [[Põltsamaa kihelkond\|Põltsamaa]], [[Pilistvere kihelkond\|Pilistvere]] ja [[Kolga-Jaani kihelkond]]. [[Viljandimaa]] eraldati iseseisvaks [[Viljandi kreis]]iks~~, esmakordselt~~ alles [[asehalduskord\|asehalduskorra]] ajal [[1783]]. aastal. Asehalduskorra likvideerimise järel moodustati Pärnu-Viljandi kaksikmaakond ning uuesti eraldatud [[Viljandi kreis]] moodustati ~~[[19. sajand Eestis\|19. sajand]]il,~~ [[1888]]. aastal. {{Vaata\|Liivimaa kubermang}}, ''[[Pärnu kreis]]'' Pärnu kreisis asus 20. sajandi alguses 11 kihelkonda: [[Audru kihelkond\|Audru]] (''Kirchspiel Audern''), [[Halliste kihelkond\|Halliste]] (''Kirchspiel Hallist''), [[Häädemeeste kihelkond\|Häädemeeste]] (''Kirchspiel Gutmannsbach''), [[Karksi kihelkond\|Karksi]] (''Kirchspiel Karkus''), [[Pärnu kihelkond\|Pärnu]] (ka [[Pärnu Elisabethi kihelkond]] (''Kirchspiel Pernau-St. Elisabeth''), [[Pärnu-Jaagupi kihelkond\|Pärnu-Jaagupi]] (''Kirchspiel St. Jacobi''), [[Saarde kihelkond\|Saarde]] (''Kirchspiel Saara''), [[Tori kihelkond\|Tori]] (''Kirchspiel Torgel''), [[Tõstamaa kihelkond\|Tõstamaa]] (''Kirchspiel Testama''), [[Vändra kihelkond\|Vändra]] (''Kirchspiel Fennern''), osa [[Mihkli kihelkond\|Mihkli kihelkonnast]] (''Kirchspiel St. Michaelis''), Pärnumaa koosseisu kuulusid ka [[Kihnu]], [[Sorgu saar\|Sorgu]] ~~jt.~~ja teised [[saar]]ed [[Liivi laht\|Liivi lahes]]. ==Pärnumaa Eesti Vabariigis==

Pärnumaa: erinevus redaktsioonide vahel