Lahkuv rühm

Keemias tähistab mõiste „lahkuv rühm” orgaanilise molekuli osa, mis keemilise reaktsiooni käigus eraldub molekulist (lahkub) koos elektronpaariga, see on keemilise sideme heterülüütilise katkemise protsess.

Näiteks alifaatse nukleofiilse asenduse reaktsioon, alküülbromiidi R-Br hüdrolüüs:

R-Br + OH^- → R-OH + Br^-

Siin leeliselistes tingimustes R-Br molekuli atakeerib nukleofiil OH^- ja lahkuv rühm on Br^-. Bromoetaani korral toimub hüdrolüüs bimolekulaarse nukleofiilse asendusreaktsiooni (S_N2) mehhanismi järgi:

Bromoetaani reaktsiooni hüdroksiidiooniga toimub S_N2 mehhanismiga

Lahkuv rühm võib olla kas anioon (Cl^-, Br^-, I^-) või eelnevalt protoneeritud molekuli korral (näit R-OH₂ ⁺, R-ORH⁺) lahkub neutraalne molekul (H₂O, ROH). Reeglina on paremini stabiliseerunud anioonid paremad lahkuvad rühmad ja vastavad ühendid on reaktsioonivõimelisemad.

Suurepärased lahkuvad rühmad on triflaat (^-OSO₂CF₃), fluorosulfonaat (^-OSO₂F), tosülaat (^-OSO₂(C6H4)CH₃), mesülaat (^-OSO₂CH₃) jmt. Näiteks kasutatakse alküülalkoholide (R-OH) korral üleviimist tosülaadiks (R-OTs), kuna S_N2 reaktsioonis on OH^- halb lahkuv rühm võrreldes tosülaadiga (TsO^- ).

S_N1 tüüpi reaktsioonides on üksiksideme heterolüüsil üheks oluliseks faktoriks moodustuva lühiealise karbokatioonse intermediaadi stabiliseeritus (hüperkonjugatsioon, konjugatsioon) ja lahkuva rühma elimineerumine on reaktsiooni kiirust limiteerivaks staadiumiks. Näiteks:

Alk₃C–OH + H⁺ → Alk₃C⁺ + H₂O

PhCH₂Cl + ZnCl₂ → PhC⁺H₂ + ZnCl₃^-

Vaata ka

• Nukleofiilne asendusreaktsioon