Epifenomenilised kvaalid

"Epifenomenilised kvaalid" (Epiphenomenal Qualia) on Frank Jacksoni üks tuntumaid artikleid.

See ilmus ajakirjas Philosophical Quarterly, 32, 1982, lk 127–136. Eesti keeles on ta ilmunud Bruno Mölderi tõlkes ajakirjas Akadeemia, 2004, nr 4, lk 733–748.

Artiklis esitab Jackson füsikalismi ja materialismi vastu teadmisargumendi, kasutades mõtteeksperimenti "Mary tuba". Ta väidab ka, et kvaalid on epifenomenid.

SisukokkuvõteRedigeeri

Jackson nimetab füüsikaliseks informatsiooniks füüsika, keemia ja bioloogia pakutavat informatsiooni maailma ja meie eneste kohta ning sellega automaatselt kaasnevat informatsiooni, sealhulgas informatsiooni närvisüsteemi seisundite funktsionaalse rolli kohta. Füsikalismi tees on, et kogu tõene informatsioon on füüsikaline informatsioon. Füüsikalise informatsiooni, nagu ka füüsilise omaduse, protsessi jne mõiste jääb siiski täpselt määratlemata.

Jackson nimetab end kvaalidehulluks (qualia freak). Ta leiab, et eriti kehalistel aistingutel, kuid ka teatud tajukogemustel (valu valusus, sügeluse sügelevus, armukadeduse pisted; sidruni maitsmise, roosi nuusutamise, valju heli kuulmise, taeva nägemise tunne) on omadusi, mida füüsiline informatsioon ei saa edasi anda.

Kvaalidehulle on palju, ning mõned ütlevad, et nad eitavad füsikalismi argumenteerimata intuitsiooni ajel. Nagel leiab, et tegelikult neil on argument: ükski füüsikalist laadi ütlus ei haara näiteks roosi lõhna. Sellepärast füsikalism on väär. See on täiesti hea argument.

See argument aga ei tööta nende puhul, kes ei leia, et eeldus oleks intuitiivselt ilmne. Jackson püüab esitada argumendi, mille eeldus on ilmne kõigile või vähemalt nii paljudele kui võimalik (teadmiseargument).

TeadmiseargumentRedigeeri

  Pikemalt artiklis Teadmiseargument
  Pikemalt artiklis Mary tuba

Olgu Fred kõigist teistest parema värvieristusvõimega. Ta jaotab küpsed tomatid kahte rühma, ja teeb seda iga kord ühtemoodi. Ta ütleb, et küpsed tomatid ja paljud teised punaseks nimetatavad asjad jagunevad tema jaoks kahe värvi vahel, mis on sama erinevad nagu meie jaoks kollane ja sinine. Ta jaotabki punased asja kaheks sama hõlpsasti, nagu meie eraldame sinised asjad kollastest. Selgub ka, et tema võimel on füsioloogiline alus. Jackson leiab, et me peaksime möönma, et Fred näeb vähemalt ühe värvi võrra rohkem kui meie. Füüsikaline informatsioon ei ütle meile, kuidas see uus värv "välja näeb". Järelikult jätab füsikalism midagi arvestamata. Kui õpitakse meie kehale andma samu võimalusi nagu Fredi kehal, siis me saame teada, kuidas uus värv välja näeb. Siis me saame midagi uut teada. Füsikalism jätab selle arvestamata.

Olgu Mary teadlane, kes on veetnud kogu elu mustvalges toas ning suhtleb maailmaga mustvalge televiisoriekraani kaudu. Ta on teada saanud kõike nägemise neurofüsioloogia kohta. Kui Mary välja pääseb või värviteleviisori saab, siis ilmselt ta saab maailma ja nägemiskogemuse kohta midagi uut teada. Aga enne oli tal kogu füüsikaline informatsioon. Peab olema midagi enamat. Füsikalism on väär.

Võib tuua palju analoogilisi näiteid, millest nähtub, et füsikalism jätab kvaalid arvestamata. See argument on tugev selles mõttes, et raske on eitada väidet, et võib omandada kogu füüsikalise informatsiooni, kuid see ei ole kogu võimalik informatsioon.

Modaalne argumentRedigeeri

  Pikemalt artiklis Zombie (filosoofia)

Kui palju meil ka poleks füüsikalist informatsiooni teise inimese kohta, me ei saa teha loogilist järeldust, et tal on teadvus või et ta tunneb midagi. Seega on olemas võimalik maailm, kus füüsiliselt täpselt meiesugustel organismidel puudub igasugune teadvuslik mentaalne elu. See, mis neil puudu on, ei ole füüsikaline. Järelikult füsikalism on väär.

On vastu väidetud, et modaalne argument mõistab füsikalismi vääriti, sest füsikalismi esitatakse kontingentse tõena, (William Lycan, Don Locke). See aga tähendab lihtsalt, et füsikalistid piiravad oma väite mõningate võimalike maailmadega, sealhulgas meie maailmaga (tegeliku maailmaga); ja sellele väidabki see argument vastu. Kui juba meil oma maailmas, rääkimata teistest võimalikest maailmadest, on omadusi, mida pole meie füüsikalistel vastetel teistes võimalikes maailmades, siis meil on mittefüüsikalisi omadusi (kvaale).

Modaalse argumendiga on aga see häda, et ta põhineb intuitsioonil, mis on vaieldav. On vähemalt üks inimene (Robert Kirk), kes algul jagas seda intuitsiooni, nüüd aga kahtleb. Vähemalt siiski jagavad seda intuitsiooni paljud.

Võib-olla siiski on füüsiliste asjade seos samalaadne, nagu vahel omistatakse loomulike kvaliteetide ja esteetiliste kvaliteetide seosele. Kui kaks võimalikku maailma on kõigi loomulike kvaliteetide poolest ühesugused, siis nad peavad ka esteetiliste kvaliteetide poolest ühesugused olema, kuid esteetilised kvaliteedid ei taandu loomulikele kvaliteetidele (esteetilised kvaliteedid kaasuvad loomulike kvaliteetidega).

"Mis tunne on olla"-argumentRedigeeri

Artiklis "Mis tunne on olla nahkhiir?" väidab Thomas Nagel, et mitte mingi füüsikaline informatsioon ei saa meile öelda, mis tunne on olla nahkhiir, ja inimesed ei saagi üldse ette kujutada, mis tunne on olla nahkhiir. (Jackson tunnustab oma võlga sellele artiklile, kuigi ta kõigega selles ei nõustu. Samuti ütleb ta, et artikli lõpus ei vaidle Nagel enam mitte niivõrd füsikalismiga, vaid kõigi vaimuteooriatega, sealhulgas ka nendega, mis tunnistavad mitteredutseeritavaid kvaale, sest nad ei hooli vaatekohtadest.) Nageli argument seisneb selles, et seda, mis tunne on olla nahkhiir, saab mõista ainult nahkhiire vaatekohast, mis ei ole meie vaatekoht ega ole haaratav füüsikalistes terminites, sest need on võrdselt arusaadavad paljudest vaatekohtadest.

Nageli argument on teadmiseargumendist erinev. Jackson rääkis, et füüsikalisest teadmisest Fredi kohta ei piisa, et öelda, kuidas tema eriline värvikogemus välja näeb, ega kaevanud selle üle, et me ei saanud teada, mis tunne on olla Fred. Jackson kaebas selle üle, et Fredi kogemusel on niisugune omadus, mida me teada ei saanud. Ja kui me saame teada, mis see omadus on, siis me ikka veel ei tea, mis tunne on olla Fred, kuid teame Fredi kohta rohkem. Ükskõik mida me Fredi kohta ka teada saaksime, olgu see füüsikaline informatsioon või mitte, ei ole see "teadmine seestpoolt" Fredi kohta. Meie ei ole Fred. Fredil on terve rida teadmisi, mis on väljendatavad sõnadega kujul "mina ise loengi ...". Meil ei sa neid olla, sest meie pole Fred.

Kui Fred näeb värvi, mida ainult tema on võimeline nägema, siis üks asi, mida ta teab, on see, kuidas tal selle värvi nägemise kogemus erineb punase jne nägemise kogemusest; teine asi on see, et ta ise näebki. Nii füsikalistid kui ka kvaalidehullud peavad möönma, et mitte mingi informatsioon, mis teistel võib Fredi kohta olla, ei ole see teine teadmine. Aga Jacksoni kaebus puudutas seda esimest teadmist: tema kogemuse eriline kvaliteet on kindlasi tõsiasi selle kogemuse kohta, ja selle jätab füsikalism välja, sest mitte mingi füüsikaline informatsioon ei ütle, milline see on.

Nagel räägib Jacksoni arvates, nagu probleem oleks ekstrapoleerimises ühelt kogemuselt teisele, võõra kogemuse ettekujutamises tuttava kogemuse baasil. Nagel väidab, et nahkhiirtega on see häda, et nad on meist liiga erinevad. Selles on raske näha vastuväidet füsikalismile. Füsikalism ei väida midagi inimeste kujutlus- ja ekstrapoleerimisvõime kohta, ja miks ta peakski?

Jacksoni teadmiseargumendil selliseid eeldusi ei ole. Kui füsikalism oleks tõene, siis piisaks füüsikalisest informatsioonist, et poleks tarvis midagi ei ekstrapoleerida ega ette kujutada, et teada kõike tema erilise värvikogemuse kohta. Informatsioon oleks meil juba olemas. See oligi asja tuum.

Epifenomenalismi kollRedigeeri

Kas on tõsist alust eitada, et kvaalidel ei ole füüsilise maailma suhtes kausaalset jõudu? Jackson püüab põhjendada, et ei ole, kuid ei taha midagi öelda kahe klassikalise epifenomenalismiga seotud seisukoha kohta. Esimene on see, et vaimuseisundid ei avalda mõju füüsilisele maailmale. Jackson tahab öelda ainult, et on võimalik olla seisukohal, et mõningate vaimuseisundite mõningate omaduste, nimelt kvaalide olemasolu ega puudumine ei mõjuta füüsilist maailma. Teine on see, et vaimunähtustel pole üldse mingit kausaalset jõudu. Jackson ei välista, et kvaalid mõjutavad teisi vaimunähtusi; on isegi alust arvata, et nii see ongi, sest me ju saame kvaalidest kuidagi teadlikuks.

Tavaliselt esitatakse kolm põhjendust sellele, et näiteks niisugune kvaal nagu valu valusus peab omama kausaalset jõudu füüsilises maailmas, nii et nende esinemine mõjutab näiteks seda, mis ajus toimub. Jackson tahab need kummutada.

Esiteks peetakse ilmseks, et inimene väldib valu, ütleb "valus on" jne osalt sellepärast, et valu on valus. Kuid hoolimata B regulaarsest järgnemisest A-le, võib hüpoteesi, et A põhjustab B-d, kummutada teooria, mille kohaselt A ja B on sama põhjuse erinevad tagajärjed. Epifenomenalistliku teooria järgi põhjustavad nii valusust kui ka valukäitumist teatud sündmused ajus.

Teine põhjendus toetub asjaolule, et loodusliku valiku tõttu kujunevad evolutsiooni käigus välja need tunnused, mis aitavad kaasa ellujäämisele. Võib eeldada, et kvaalid on aja jooksul välja kujunenud (meil nad on, kõige varajasematel eluvormidel mitte), nii et küllap aitavad kvaalid ellujäämisele kaasa. Kui nad füüsilist maailma ei mõjuta, siis vaevalt nad ellujäämisele kaasa aitavad.

Vastuväiteks võib öelda, et jääkarul on küll soe karvastik, mis Arktikas ellujäämisele kaasa aitab, kuid ühtlasi ka paks karvastik, mis ellujäämisele kaasa ei aita, sest ta aeglustab looma liikumist. Kasuka raskus lihtsalt kaasneb vältimatult kasuka paksusega, ning eelised kaalusid puudused üles. Seega võib väljakujunenud tunnus olla ka ellujäämisele kaasa aitava tunnuse kaasnähtus. Epifenomenalistliku teooria järgi on kvaalid teatud ajuprotsesside, mis aitavad ellujäämisele kõvasti kaasa, kaasnähtus.

Kolmas põhjendus toetub asjaolule, et me teame teiste olendite vaimu kohta vähemalt osalt nende käitumise põhjal (on küll vaieldav, milles see järeldamine seisneb). Selle põhjal me usume, et kivid ei tunne midagi, koerad aga tunnevad. Aga kuidas saab inimese käitumine õigustada minu uskumust, et tal on samasugused kvaalid nagu minul või et tal üldse on kvaalid, kui seda käitumist ei saa pidada kvaalide tagajärjeks? Ja epifenomenalistliku teooria järgi ei ole käitumine (ega miski muu füüsiline) kvaalide tagajärg.

Aga tagajärjest võib järeldada põhjuse ning sellest omakorda teise tagajärje. Epifenomenalistliku teooria järgi järeldatakse käitumisest selle põhjused ajus ning neist omakorda kvaalid.

Nendele vastuväidetele võib vastata: jah, epifenomeniliste kvaalide olemasolu pole kerge ümber lükata, kuid nad ei seleta midagi ning pole arusaadav, kuidas nad mahuvad teadusliku maailmapilti. See on küll tõsi, aga pole epifenomenilistele kvaalidele mingi vastuväide. Meil on arusaamist nii palki, kui evolutsiooni käigus välja on kujunenud, ning looduslik valik pole soodustanud arusaamist epifenomenilistest kvaalidest.

Füsikalism on meie võimete suhtes väga optimistlik. kui ta on tõene, siis me saame enam-vähem aru oma kohast maailma korras. On aga üsna ebatõenäoline, et kõik Universumis on meie ellujäämise seisukohast oluline. Siis aga on väga tõenäoline, et suur osa asjade korrast on niisugune, et evolutsioon ei vii meid kunagi selle teadmise ega sellest arusaamise lähedale.

Füsikalistid rõhutavad tavaliselt, et me oleme looduse osa. Kui aga me oleme looduse osa, siis on ime, et niigi palju aru saame, ja pole ime, et on asju, millest me üldse aru ei saa. Üks neist on see, kuidas epifenomenilised kvaalid mahuvad asjade korda.

Võib tunduda, et see vaade on väga pessimistlik. Aga oletame, et ookeani põhjas elavad mõistusega nälkjad. Nende arusaamine maailmast on nende lähema ümbruse tõttu meie omaga võrreldes väga piiratud. Ometi on neil arenenud teadused ning ka filosoofid. "Karmid filosoofid" leiavad, et nälkjate mõistestikus on võimalik kõike olemasolevat jäägitult kirjeldada. Nõrkusehetkedel möönavad nad, et tunnevad, et nende teooria jätab midagi välja. "Pehmed filosoofid" osutavad sellele, et oponendid pole kunagi öelnud, kuidas see salapärane jääk mahub teaduste maailmapilti. Võob-olla on olemas üliolendid, kellega võrreldes meie oleme nagu need nälkjad. Me ei saa asuda nende üliolendite vaatekohale, aga sellise vaatekoha võimalikkus on Jacksoni meelest vastumürk ülemäärasele optimismile.

VälislingidRedigeeri