Frank Jackson

Austraalia filosoof
 See artikkel räägib filosoofist; samanimeliste isikute kohta vaata lehekülge Frank Jackson (täpsustus)

Frank Cameron Jackson (sündinud 1943) on Austraalia filosoof.

Ta tegeleb peamiselt vaimufilosoofia, epistemoloogia, metafüüsika ja metaeetikaga.

Elulugu

muuda

Frank Jacksoni isa Allan Cameron Jackson oli filosoof, Ludwig Wittgensteini õpilane.

Frank Jackson õppis Melbourne'i Ülikoolis matemaatikat ja filosoofiat ning sai 1967. aastal La Trobe'i Ülikoolist doktorikraadi.

1967. aastal õpetas ta Adelaide'i Ülikoolis. 1978. aastal sai Monashi Ülikooli filosoofia osakonna juhatajaks.

1986. aastal sai ta ülikoolis Australian National University filosoofiaprofessoriks ning sotsiaalteaduste uurimiskooli filosoofiaprogrammi juhatajaks. Aastatel 1998–2001 oli ta selles ülikoolis süvauuringute instituudi direktor ja 2001 prorektor (Deputy Vice-Chancellor). 2003. aastal sai ta distingeeritud professoriks.

Nüüd ta töötab igal aastal pool aastat Princetoni Ülikoolis ja ühe kuu ülikoolis Australian National University. 1995. aastal pidas Jackson Oxfordi Ülikoolis John Locke'i loengu. 1957/1958. aasta loengu pidas tema isa Allan Cameron Jackson. See on esimene juhtum, kus need loengud on pidanud isa ja poeg.

Vaimufilosoofia

muuda

Vaimufilosoofias sai Jackson tuntuks oma nn teadmiseargumendiga füsikalismi (seisukoht, et olemas on ainult füüsikalised objektid) ja materialismi vastu. Ta esitas selle 1982 artiklis "Epifenomenilised kvaalid". Ta tahtis näidata, et kvaalid ei saa olla materiaalsed seisundid. Ta kasutab mõtteeksperimenti ("Mary tuba"):

"Mary on särav teadlane, kes millegipärast on sunnitud uurima maailma mustvalgest toast mustvalge televiisoriekraani kaudu. Ta spetsialiseerub nägemise neurofüsioloogiale, ning oletame, et ta omandab kogu füüsikalise informatsiooni, mis on võimalik saada selle kohta, mis toimub, kui me näeme küpseid tomateid või taevast ja kasutame selliseid väljendeid nagu "punane", "sinine" jne. Ta avastab näiteks, millised lainepikkuste kombinatsioonid taevast stimuleerivad võrkkesta ning kuidas täpselt see kutsub kesknärvisüsteemi kaudu esile häälepaelte kokkutõmbumise ja õhu väljatõukumise kopsudest, mille tulemuseks on lause "Taevas on sinine" lausumine. (...) Mis juhtub, kui Mary lastakse mustvalgest toast välja või kui talle antakse värviteleviisori ekraan? Kas ta saab midagi teada või ei? Tundub ilmne, et ta saab midagi teada maailma kohta ning nägemiskogemuse kohta maailmast. Ent siis on möödapääsmatu, et tema eelnev teadmine oli ebatäielik. Kuid tal oli kogu füüsikaline informatsioon. Järelikult on rohkem informatsiooni, mida saada, ning füsikalism on väär.[1]

(Seda mõtteeksperimenti on dramatiseeritud BBC kolmeosalises dokumentaalsarjas "Brainspotting". See on ka David Lodge'i romaani "Thinks..." (2001) põhimotiiv. Jackson on romaani tegelaste seas.)

Jackson kasutas teadmisargumenti ka teisi argumente, et tõendada keha ja vaimu dualismi versiooni, mille kohaselt teatud vaimuseisundid, eriti kvalitatiivsed seisundid, on mittefüüsilised. Jackson pooldas tagasihoidlikumat sorti epifenomenalismi (teatud vaimuseisundid on mittefüüsikalised ning nad ei põhjusta mingeid muutusi füüsilises maailmas, kuigi nad on esile kutsutud füüsiliste sündmuste poolt).

Jacksoni argumendile on esitatud mitmesuguseid materialistlikke vastuväiteid. David Lewis leidis, et Mary ei saaks üldse teada uusi tõsiasju, vaid omandaks üksnes uue võime. Michael Tye väitis, et Mary lihtsalt õpiks juba tuntud tõsiasju tundma uuest vaatekohast. Daniel Dennett leidis, et Mary ei saaks midagi uut teada. Kui Mary oleks tõesti olemas, ei üllataks teda vabanemise järel miski. Ta juba tunneks värve.

Nüüdseks on Jackson teadmiseargumendist ja teistest füsikalismivastastest argumentidest loobunud: "Enamik tänapäeva filosoofe läheb kaasa teaduse poolele, kui neil on valida teaduse ja oma intuitsioonide vahel. Kuigi ma kunagi olin teisel arvamusel kui enamus, olen ma kapituleerunud ning näen nüüd huvitavat probleemi selles, kus intuitsioonil põhinevad füsikalismivastased argumendid – argumendid, mis tunduvad nii veenvad – eksivad.[2] Jackson väidab, et intuitsioonil põhinevad argumendid (sealhulgas teadmiseargument ("Mary tuba") ja zombie-argument) on eksitavad. Ta pooldab nüüd reduktiivset füsikalismi, kuulutades põhimõtteliselt kõik tõsiasjad füüsikalistele tõsiasjadele taandatavateks. Toast lahkudest omandab Mary lihtsalt uue representatsioonilise seisundi, mis seisneb selles, et ta suudab seda seisundit ära tunda, meenutada ja kujutleda.

Mõisteanalüüs ja reduktsioon

muuda

Jackson on tuntud ka selle poolest, et ta kaitseb mõisteanalüüsi kesksust filosoofias. Tema lähenemist, mille ta esitas oma John Locke'i loengus ja oma 1997. aasta raamatus, kutsutakse ka filosoofia tegemise Canberra plaaniks.

Jacksoni järgi võimaldab mõisteanalüüs reduktiivseid seletusi üldiselt läbi viia. Kui näiteks tahetakse taandada vett, H2O-le, siis tuleb alustada vee mõiste analüüsist. See annab tulemuseks, et vesi on see, millel on rida omadusi: ta on näiteks vedel, läbipaistev ja maitsetu. Ka need omadused on analüüsitavad. Vedelateks nimetatakse entiteete, mis muu hulgas kohandavad end anuma kujuga. Kui oleme analüüsiga nii kaugele jõudnud, siis me saame vee omadusi seletada H2O füüsikaliste ja keemiliste omadustega. Näiteks kohandab vesi end anuma vormiga selle pärast, et H2O molekulide vahel on nõrgad seosejõud.

Jacksoni järgi on kõik tõsiasjad analoogilisel moel füüsilistele tõsiasjadele taandatavad. Et see reduktsioon saab teoks mõisteanalüüsi teel, seega kogemusest sõltumatult, arvatakse Jackson aprioorsete füsikalistide hulka.

Tunnustus

muuda

Publikatsioone

muuda
  • (1975a) "Grue", Journal of Philosophy, LXXI, pp. 113–131.
  • On the Adverbial Analysis of Visual Experience. – Metaphilosophy, 1975b, 6, lk 127–135.
  • The Existence of Mental Objects. – American Philosophical Quarterly, 1976, 13, lk 33–40. Ümbertrükid: Jonathan Dancy (toim). Perceptual Knowledge, Oxford University Press, 1988, lk 113–126; David M. Rosenthal (toim). The Nature of Mind, Oxford University Press 1991, lk 385–391.
  • (1977) Perception: A Representative Theory, Cambridge University Press.
  • (1979) "On Assertion and Indicative Conditionals", Philosophical Review, LXXXVIII, 4, pp. 565-589.
  • (1982a) "Epiphenomenal Qualia", Philosophical Quarterly, 32, 127, pp. 127-136. Tõlge eesti keelde: Epifenomenilised kvaalid. – Akadeemia, 2004, nr 4, lk 733–748, tõlkinud Bruno Mölder.
  • (1982b) "Functionalism and Type-Type Identity Theories", Philosophical Studies, 42, pp. 209-225. (koos R. Pargetteri ja E. W. Prioriga.)
  • (1984a) "Weakness of Will", Mind, XCIII, 369, pp. 1-18.
  • (1984b) "Petitio and the Purpose of Arguing", Pacific Philosophical Quarterly, 65, 1, pp. 26-36.
  • (1985) "On the Semantics and Logic of Obligation", Mind, XCIV, 374, pp. 177-196.
  • (1986) "Oughts, Options, and Actualism", Philosophical Review, XCV, 233-255 (koos R. Pargetteriga).
  • (1986) "What Mary didn't Know" (JSTOR), Journal of Philosophy, 83, 5, pp. 291-295. Katkend veebis Ümbertrükk raamatus There's Something about Mary: Essays on Phenomenal Consciousness and Frank Jackson's Knowledge Argument.
  • (1987) Conditionals, Basil Blackwell.
  • (1988) "Functionalism and Broad Content", Mind, XCVII, 387, pp. 381-400 (koos P. Pettitiga).
  • (1990) "In Defence of Folk Psychology", Philosophical Studies, 59, 1, pp. 31-54 (koos P. Pettitiga).
  • (1991) "Decision-theoretic Consequentialism and the Nearest and Dearest Objection", Ethics, 101, 3, pp. 461-482.
  • (1996) The Philosophy of Mind and Cognition, Basil Blackwell (koos David Braddon-Mitchelliga).
  • (1997) From Metaphysics to Ethics: A Defense of Conceptual Analysis, Oxford University Press.
  • (1998a) "A Problem for Expressivism', Analysis, 58, 4, lk 239–251 (koos Philip Pettitiga).
  • (1998b) Mind, Method, and Conditionals: Selected Essays, Routledge.
  • (2001) "Conceptual Analysis and Reductive Explanation", Philosophical Review, 110, 3, pp. 315-360 (koos David J. Chalmersiga).
  • Mind and Illusion. – Anthony O'Hear (toim). Minds and Persons, Cambridge University Press 2003, lk 251-271. Ümbertrükk raamatus There's Something about Mary: Essays on Phenomenal Consciousness and Frank Jackson's Knowledge Argument.

Viited

muuda
  1. Jackson, 1982, lk 130.
  2. Jackson, 2003, lk 251

Kirjandus

muuda
  • Franklin, J. 2003. Corrupting the Youth: A History of Philosophy in Australia, Macleay Press, Ch. 9.
  • Ludlow, P., Y. Nagasawa, and D. Stoljar (eds.). 2004. There's Something About Mary, MIT Press.

Välislingid

muuda

Selles artiklis on kasutatud inglise ja saksa viki materjale seisuga 1.03.2008