Embūte looduspark
Embūte looduspark on kaitseala Lätis Lõuna-Kuramaa piirkonnas Embūte vallas. See asub Lääne-Kuramaa kõrgustikul Lanka jõe ülemjooksul ning Embūte ümbruskonnas.
| Embūte looduspark | |
|---|---|
| Dabas parka "Embūte" | |
 Embūte linnamägi | |
| Pindala | 4,58 km² |
| Tüüp | looduspark |
| Moodustatud | 1977 |
  | |
 | |
Kaitseala loodi 1977. aastal, kaitsmaks sealsete jäärakute ja küngaste metsasid, Lanka ning Kuiļupe orgude luhtasid ja muid biotoope.
Kultuurimälestistest asuvad kaitsealal riikliku kaitse all Embūte linnamägi, Embūte piiskopilinnus ja hiiepaik Embūte Ohvrimägi.[1]
Kaitseala pindala on 458 ha. Sellest 263,2 hektarit katab mets.[2] Piirkond asub Lääne-Kurzeme kõrgustiku kõrgeimas ja rahutuima reljeefiga piirkonnas. Kaitseala lähistel asub ka selle kõrgeim tipp Krievukalns. Sealse reljeefi kujundas viimane jääaeg ja hilisem keeruka jäärakute süsteemi kujundanud erosioon. Sealne ligi poole kilomeetri pikkuste ja 40-45 meetri sügavuste jäärakute süsteem on Läti alade suurim.[3] Üksikobjektidena on kaitse all Drieki saar, Drieki tamm, Embūte jäärakud, Indulise ja Ārija tamm, Kļaviņase saar, Ohvritamm ja arvukalt nimetuid põlispuid[4]
Geoloogiliselt asub kaitseala Lääne-Kurzeme kõrgustikul, mis on nagu Ida-Kuramaa kõrgustik, Pandivere kõrgustik ja Sakala kõrgustikki jäälahkmeala kulutuskõrgustik. Aluskord asub 1750 meetrit allpool merepimnda, seda katab 1,9 kilomeetri paksune pealiskord. Avandumas on seal Juura kontinentaalse tekkega setted (tumehall või valge liiv, must, tumehall või rohekashall savi), kohati ka Triiase tumepruun savi. Kohati on seal ka õhukesi fossiiliderohkeidd lubjakivi vahekihte, mis sisaldavad rikkalikult ammoniite. Pealiskord on 80-100 meetri paksune.[5]
Kaitseala metsades on valdavad jalakas ja künnapuu. Jäärakutes on valdavad künnapuu ja saar, kõrgemates kohtades tamm, pärn, vaher, kuusk ja haab. Üksikutes kohtades kasvab ka mände.[6] Sealsete niitude jaoks on suureks probleemiks kobraste tegevus.[7]
Loodusdirektiivi elupaigatüüpidest esinevad seal põhjamaised lamminiidud (7%), nõrglubjalasundit moodustavad allikad (0,002%), Fennoskandia mineraaliderikkad allikad ja allikasood (3%), aas-rebasesaba Alopecurus oratensis ja ürt-punanupuga Sanguisorbia officinalis madalikeniidud (1,35%) ja Tilio-acerion-kooslustega rusukallete, nõlvakute ja jäärakute metsad. Viimaste all on 42 % kaitseala pindalast.[8]
Kaitstavatest lindudest elavad kaitsealal must toonekurg, väike-konnakotkas, herilaseviu, rukkirääk, sookurg, valgeselg-kirjurähn, musträhn, täpikhuik, väikehuik, punaselg-õgija.[9] Taimedest kasvavad seal männas-kuutõverohi, kahelehine käokeel, rohekas käokeel, kahkjaspunane sõrmkäpp, kuradi-sõrmkäpp, vahelmine lõokannus, kahar nurmikas, väike ristik, suur näär ja kattekold.[10]
Imetajatest elavad seal mets-karihiir, väike-karihiir, kobras, mäger, saarmas, metskits, põder, punahirv, põhja-nahkhiir, pargi-nahkhiir ja kääbus-nahkhiir. Kaitstavatest kalaliikidest esinevad seal harilik hink, võldas ja vingerjas, kahepaiksetest aga harilik kärnkonn ja harilik lehekonn. Kaitstavatest selgrootutest esinevad seal mustlaik-apollo, pääsusaba, Osmylus chrysops, kevadpaabusilm, rüütelöölane ja haavalumik.[11]
Viited
muuda- ↑ "Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija. Valsts aizsargājamo nekustamo kultūras pieminekļu saraksts". Originaali arhiivikoopia seisuga 9. mai 2021. Vaadatud 9. mail 2021.
- ↑ Dabas parka "Embūte" dabas aizsardzības plāns 2007.-2017.gadam, Embūtes pagasta padome. lk 35.
- ↑ Dabas parka "Embūte" dabas aizsardzības plāns 2007.-2017.gadam, Embūtes pagasta padome. lk 31-32.
- ↑ Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā OZOLS
- ↑ Dabas parka "Embūte" dabas aizsardzības plāns 2007.-2017.gadam, Embūtes pagasta padome. lk 32-33.
- ↑ Dabas parka "Embūte" dabas aizsardzības plāns 2007.-2017.gadam, Embūtes pagasta padome. lk 38.
- ↑ Dabas parka "Embūte" dabas aizsardzības plāns 2007.-2017.gadam, Embūtes pagasta padome. lk 45.
- ↑ Dabas parka "Embūte" dabas aizsardzības plāns 2007.-2017.gadam, Embūtes pagasta padome. lk 49.
- ↑ Dabas parka "Embūte" dabas aizsardzības plāns 2007.-2017.gadam, Embūtes pagasta padome. lk 48.
- ↑ Dabas parka "Embūte" dabas aizsardzības plāns 2007.-2017.gadam, Embūtes pagasta padome. lk 50.
- ↑ Dabas parka "Embūte" dabas aizsardzības plāns 2007.-2017.gadam, Embūtes pagasta padome. lk 51.
Välislingid
muuda- Kaitseala kaart
- Kaitsealast Läti looduskaitseameti kodulehel (läti keeles)