Elli Riikoja (kuni 1952 Koff, 2. september 1919 Suure-Jaani30. aprill 2008 Tallinn) oli eesti filoloog.

Ta lõpetas 1937. aastal Tallinna Tütarlaste Kommertsgümnaasiumi ja 1950. aastal Tartu Riikliku Ülikooli eesti keele ja kirjanduse erialal; filoloogiakandidaat (1960, Eesti TA), väitekiri "Eesti keele nimisõnade nominatiivse liitumise reeglite rahvakeelne alus".

Ta oli 19511975 Keele ja Kirjanduse Instituudi noorem- ja 19761991 vanemteadur. Aastatel 19611968 oli ta ajakirja Keel ja Kirjandus toimetuskolleegiumi liige.

Propageerinud keelekultuuri, pidanud õigekeelsusloenguid koolides, asutustes ja ettevõtetes.

Looming muuda

Uurimisala: eesti kirjakeele grammatika, eeskätt lauseõpetus.

Avaldanud grammatikakäsitlusi eesti õigekeelsuse kohta, koostanud keskkooli õpikuid. KKI-s valminud ja 1951–1956 ilmunud grammatikaõpikute autoreid; 19571967 ilmunud kooligrammatika sõnavara- ja tuletusõpetuse osa autor. Toimetanud kogumiku "Eesti keele süntaksi küsimusi" (1963) ja akadeemik Johannes Voldemar Veski "Mälestuste raamatu" (1974). Aastast 1997 teinud keelekirjutistega kaastööd Justiitsministeeriumi väljaandele Õiguskeel.

Teoseid muuda

Ligi 50 teaduspublikatsiooni.

  • Eesti keele grammatika VIII–X klassile (kaasautor). Tallinn 1951, 2. tr 1952
  • Eesti keele grammatika X klassile. Tallinn 1954, 2. tr 1955, 3. tr 1956
  • Eesti keele grammatika keskkooli VIII–X klassile (koos N. Remmeli ja J. Valgmaga). Tallinn 1957, 2. tr 1958, 3. tr 1959, 4. tr 1961
  • Eesti keele grammatika IX–XI klassile (koos N. Remmeli ja J. Valgmaga). Tallinn 1964, 2. tr 1966, 3. tr 1967
  • Kirjakeele ja rahvakeele vahekorrast mõningates nominatiivse liitumise rühmades. // KKI uurimused I. Tallinn 1956, lk 88–104
  • Nimisõnade nominatiivset ja genitiivset liitumist mõjutavaid tegureid. Keel ja Kirjandus, 1962, nr 10, lk 612–622
  • Mis nimi on substantiivina talitleva omadussõna ja kesksõna laiendil? Keel ja Kirjandus, 1971, nr 5, lk 276–282
  • Lihtsat ja keerulist täiendimaalt I, II. Keel ja Kirjandus, 1972, nr 2, lk 95–102 ja nr 3, lk 165–170
  • Selgitusi täiendi käsitlemiseks. Nõukogude Kool, 1972, nr 12, lk 1026–1030
  • Ühte nägu, kuid eri tegu. (Lisandi ja teiste lauseliikmete sarnasusest.) Nõukogude Kool, 1974, nr 4, lk 304–309
  • Eesti keele lauseõpetuse põhijooned I (kaasautor). Tallinn 1974, lk 238–407
  • Vene-eesti sõnaraamat, I kd 1984, II kd 1988; III kd 1992, IV kd 1994 (kaastoimetaja) (2., parandatud trükk kahes köites 2000)
  • Eesti-vene sõnaraamat, I kd 1997 (kaastoimetaja)

Liikmesus muuda

Tunnustus muuda

Isiklikku muuda

Tema äi oli Heinrich Riikoja.

Viited muuda

Kirjandus muuda

  • Kaal, H. "Filoloogiakandidaadi kraad E. Riikojale". Keel ja Kirjandus, 1961, nr 2, lk 127–128
  • Ahven, H. "Elli Riikoja 60". Keel ja Kirjandus, 1979, nr 9, lk 568
  • Metslang, H. "Zum Jubiläum Elli Riikoja". Linguistica Uralica, 1990, nr 1, lk 68–69
  • Peeter Päll. "Elli Riikoja" [nekroloog]. Keel ja Kirjandus, 2008, nr 6, lk 494–495
  • "Keeleuurija ja sõnaseadja Elli Riikoja". Eesti Keele Sihtasutus. 2010

Välislingid muuda