Elise Rosalie Aun

Elise Rosalie Aun (15. juuni 1863 Pikareinu, Valgjärve vald, Võrumaa – 2. juuni 1932 Tallinn; 1903. aastast perekonnanimi Raup) oli eesti luuletaja ja kirjanik.

Sisukord

Elulugu

Sündis Pikareinul renditaluniku peres, noorusaastatel elas koos vanematega Setumaal Ulitina mõisas. Õppis 1879–1882 Räpina-Lokuta tütarlastekoolis.

1888–1903 elas Võtikveres, Viljandis, Pärnus, Riias, Kroonlinnas, Valgas, Vändras ja Tallinnas.

Töötas Viljandis ajakirja Linda toimetuses (1890–1892, 1898), Kroonlinnas koduõpetajana (1895–1896), Pärnus raamatukaupluse müüjana (1897–1898), Vändra kurttummade koolis kasvatajana (1899–1900), Tallinnas Kristliku Rahvakirjanduse Agentuuri abikaupluse juhatajana ja mujal.

1903 abiellus kirikuõpetaja Friedrich Raupiga ja elas 1903–1911 Venemaal Simbirskis. 1911–1932 elas Tallinnas. Maetud Rahumäe kalmistule.

Looming

Avaldanud mitu luulekogu. Luules on valdav armastus- ja looduslüürika, esineb ka koduigatsuse teema. Luuletused on peamiselt järelromantilises stiilis, esineb ka realismi elemente. Esile on tõstetud tema värsikultuuri, eriti riimitehnikat.

Avaldas luuletusi ja muid kaastöid ka ajalehtedes Eesti Postimees, Olevik, Postimees, Rahva Leht ja ajakirjas Meelejahutaja.

Kogus setu rahvaluulet, tegeles proosa ja luule tõlkimisega. Kirjutas ka proosat, avaldas kirjeldusi Setumaast ja setude elust.

Teosed

Luulekogud

• Kibuvitsa õied I Tartu, 1888
• Kibuvitsa õied II Tartu, 1895
• Kibuvitsa õied III Tallinn, 1901
• Laane linnuke Tartu, 1889
• Metsalilled Tallinn, 1890

Proosa

• Tosin jutukesi Tartu, 1898

Isiklikku

Tema vend oli Karl Eduard Aun.

Tunnustused

• 1888 Eesti Kirjameeste Seltsi kirjanduse võidupeo III koha auhind

Välislingid

• Elise Aun. Laane linnuke. Tartu 1889. Eesti rahvusraamatukogu digitaalarhiivis DIGAR
• Elise Aun. Metsalilled. Tallinn 1890. Eesti rahvusraamatukogu digitaalarhiivis DIGAR
• Heili Reinart. "Anna Haava varju jäänud tundeline luuletaja Elise Aun suri piineldes." Postimees 8. juuni 2019.