Eino Pettai

eesti loomakasvatusteadlane

Eino Pettai (25. oktoober 1936 Leevi vald, Võrumaa26. jaanuar 2014 Tartu) oli eesti loomakasvatusteadlane.[1]

Elulugu muuda

Eino Pettai oli haritlase poeg.[1] Tema isa oli Aleksander Pettai.

Lõpetas 1955. aastal Põlva Keskkooli, 1960 Eesti Põllumajandusakadeemia põllumajanduse mehhaniseerimise erialal, põllumajanduskandidaat (1974, Eesti NSV TA Loomakasvatuse ja Veterinaaria Instituut, ELVI), väitekiri "Peenestatud hein ja kuivsilo lüpsikarja ratsionaalsel pidamisel". 1968–71 ELVI vanem- ja peainsener, vanemteadur, 1971–92 asedirektor, 1993 patendi- ja juurutamise osakonna juhataja, 1993– AS-i Pere Leib tegevdirektori abi.[1]

Teadustöö muuda

Uurinud rohusöötade tootmise ja etteandmise ning veisepidamise tehnoloogiat, loomakasvatusfarmide mehhaniseerimist. Aidanud korraldada ELVI teaduskonverentse ja näitusi ning teaduskirjanduse publitseerimist. Akadeemilise Põllumajanduse Seltsi liige. Nõukogude Eesti preemia (1972, kollektiivis). 40 teadustrükist, sh 5 raamatu kaasautor.[1]

Teoseid muuda

  • Veistele rohusöötade tootmise ja etteandmise tehnoloogia (kaasautor M. Lihu). // Veisekasvatuse arendamisest Eestis (kaasautor). Tallinn, 1974
  • О раздаче грубных кормов на фермах крупного рогатого скота. // Научн. тр. ЭСХА 108 (1976)
  • Majandite kogemusi kuivsilo valmistamisel (kaasautorid M. Lihu, H. Kask). Tallinn, 1976
  • Рациональное развитие скотоводства (kaasautor). Tallinn, 1977
  • Abiks veisekasvatajatele (kaasautor). Tallinn, 1985
  • Eesti Loomakasvatuse ja Veterinaaria Teadusliku Uurimise Instituudi teaduskoosseisu biobibliograafia 1947–1990 (kaasautor). Tallinn, 1992.

Isiklikku muuda

Tema isa oli eesti pedagoog ja koorijuht Aleksander Pettai.

Viited muuda

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 Eesti teaduse biograafiline leksikon, 3. köide

Kirjandus muuda

  Käesolevas artiklis on kasutatud "Eesti teaduse biograafilise leksikoni" materjale.