Eino Pettai

Eino Pettai (25. oktoober 1936 Leevi vald, Võrumaa26. jaanuar 2014 Tartu) oli eesti loomakasvatusteadlane.[1]

EluluguRedigeeri

Eino Pettai oli haritlase poeg.[1] Isa: Aleksander Pettai.

Lõpetas 1955 Põlva Keskkooli, 1960 Eesti Põllumajandusakadeemia põllumajanduse mehhaniseerimise erialal, põllumajanduskandidaat (1974, Eesti NSV TA Loomakasvatuse ja Veterinaaria Instituut, ELVI), väitekiri "Peenestatud hein ja kuivsilo lüpsikarja ratsionaalsel pidamisel". 1968–71 ELVI vanem- ja peainsener, vanemteadur, 1971–92 asedirektor, 1993 patendi- ja juurutamise osakonna juhataja, 1993– AS-i Pere Leib tegevdirektori abi.[1]

TeadustööRedigeeri

Uurinud rohusöötade tootmise ja etteandmise ning veisepidamise tehnoloogiat, loomakasvatusfarmide mehhaniseerimist. Aktiivselt osalenud ELVI teaduskonverentside ning näituste korraldamisel ja teaduskirjanduse publitseerimisel. Akadeemilise Põllumajanduse Seltsi liige. Nõukogude Eesti preemia (1972, kollektiivis). 40 teadustrükist, sh 5 raamatu kaasautor.[1]

ViitedRedigeeri

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 Eesti teaduse biograafiline leksikon, 3. köide

TeoseidRedigeeri

  • Veistele rohusöötade tootmise ja etteandmise tehnoloogia (kaasautor M. Lihu). // Veisekasvatuse arendamisest Eestis (kaasautor). Tallinn, 1974
  • О раздаче грубных кормов на фермах крупного рогатого скота. // Научн. тр. ЭСХА 108 (1976)
  • Majandite kogemusi kuivsilo valmistamisel (kaasautorid M. Lihu, H. Kask). Tallinn, 1976
  • Рациональное развитие скотоводства (kaasautor). Tallinn, 1977
  • Abiks veisekasvatajatele (kaasautor). Tallinn, 1985
  • Eesti Loomakasvatuse ja Veterinaaria Teadusliku Uurimise Instituudi teaduskoosseisu biobibliograafia 1947–1990 (kaasautor). Tallinn, 1992.

KirjandusRedigeeri

  Käesolevas artiklis on kasutatud "Eesti teaduse biograafilise leksikoni" materjale.