Vikipeedia

Egle Heinsar

eesti keeletoimetaja
(Ümber suunatud leheküljelt Egle Pullerits)

Egle Heinsar (neiupõlvenimega Egle Pullerits; sündinud 12. märtsil 1982 Tõrvas) on eesti keeletoimetaja.

Ta on õppinud Vihasoo Lasteaias-Algkoolis ja Ants Lauteri nimelises Märjamaa Keskkoolis. Ta on lõpetanud Tartu Mart Reiniku Gümnaasiumi. Aastatel 2000–2005 õppis ta Tartu Ülikoolis eesti filoloogiat ja kaitses bakalaureusetöö teemal "Ametikiri kui tekst: struktuur ja keelekasutus" (juhendaja Reet Kasik). Tal on keeletoimetaja kutse.

Aastatel 2004–2009 töötas ta ASis Inreko Press ja ASis Kalev Meedia, kus oli Sporditähe, Ärielu ja teiste ajakirjade ning 2008. aastast uudisteportaali ja teleuudiste keeletoimetaja. Ta on toimetanud ka ilu- ja aimekirjandust, tarbetekste. Koostöös mitme Eesti kirjastusega on tema osalusel ilmunud üle 75 raamatu, nende hulgas on koostatud, toimetatud[1] või keeleliselt toimetatud raamatuid ning neid, millele ta on korrektuuri lugenud.

Aastatel 2009–2014 töötas ta Keelehooldekeskuses koordineerijana. Ta on Eesti Keeletoimetajate Liidu asutajaliige ja oli selle juhatuse esimees aastatel 2012–2019.

Alates 2013. aastast juhib mikroettevõtet OÜ Keeletunne.

Aastatel 2014–2019 töötas Postimehes keeletoimetaja-korrektorina, kirjutas ka artikleid, nt Arterisse[2][3][4], ja päevakommentaare[5][6], 2018–2019 töötas Postimehe küljetoimetajana.

Ta on Vikerraadio rubriigi "Keelesäuts"[7][8][9][10] idee autoreid ja saatejuht alates 1. jaanuarist 2012, alates 2013 oli selle kaasautor Maris Jõksi, Priit Kruusi ja Priit Põhjalaga. Peale selle on ta avaldanud keeleartikleid Postimehes, Eesti Päevalehes, ERRi kultuuri-[11][12][13] ja uudisteportaalis, Sirbis[14], Oma Keeles ja mujal. Keeletoimetajate liidu rubriigi "Keeletoimetaja soovitab" autoreid[15].

Ta on Keelehooldekeskuse brošüüri "Kuidas hoiduda kantseliidist" (2010) autor ja koostanud koos Maris Jõksiga väljaanded "Keelesäutsud I" (2014) ja "Keelesäutsud II" (2015).

2022. aasta kevadel kevadel töötas Türi Põhikoolis eesti keele ja kirjanduse õpetajana, 2022. aasta augustist 2023. aasta juunini töötas Teeme Ära SA talitusjuhina.[16]

Õpetab alates sügisest 2023 Tallinna Ülikoolis keeletoimetamise aineid (osakoormusega).

Ühiskondlik tegevus muuda

Kuulub Emakeele Seltsi, Eesti Kirjanduse Seltsi ja Eesti Keeletoimetajate Liitu.

Egle Heinsar kuulus Sotsiaaldemokraatlikku Erakonda 2015–2018 ja 2021–2023 aprillini.

2013. aastal võitis Postimehe online-väitluse "Kas neeger on halvustav sõna".

Osalenud mitmesuguste keeleettevõtmiste žüriides, nt Sakala sõnausel (tuvasti).

Egle Pullerits kandideeris 2013. aastal Tartu linnavolikokku valimisliidu Vabakund nimekirjas, kogus 70 häält[17] ning ei osutunud valituks.

2021. aastal kandideeris Egle Heinsar Türi vallavolikokku, kogus 9 häält[18] ning ei osutunud valituks. Oli kuni 2023. aasta sügiseni Türi vallavolikogu maaelu- ja seltsitegevuskomisjoni liige.

2022. aasta septembris valiti ta Sotsiaaldemokraatliku Erakonna Türi osakonna juhiks, millest loobus 31. märtsil 2023.

Ta kandideeris 2023. aasta valimistel Riigikokku, kogus valimisringkonnas nr 4 (Harju- (v.a Tallinn) ja Raplamaa) 180 häält ning ei osutunud valituks.

  • 2008–2010 KÜ Toompihla juhatuse liige
  • 2013–2014 Tartu Mart Reiniku Kooli hoolekogu esimees
  • 2020–2021 Taikse külaseltsi liige
  • 2021–2023 Retla-Kabala Kooli Oisu lasteaia hoolekogu liige
  • 2021–2023 Naiskogu Kadri liige
  • 2021–2024 MTÜ Taikse Kogukond asutajaliige, juhatuse liige

Isiklikku muuda

On abielus Jaanus Heinsariga ning neil on kaks ühist last.

Viited muuda

  1. ↑ "Dagmar Lamp esitleb raamatut emaks kasvamisest". Persoon. 4. aprill 2017. Vaadatud 13. märtsil 2023.
  2. ↑ "Filmiarvustus «Peeter Pikk-kõrv»: jänesed on täiuslikud loomad!". Pere. 30. märts 2018. Vaadatud 13. märtsil 2023.
  3. ↑ "Savi ei unusta midagi". Elustiil. 3. detsember 2016. Vaadatud 13. märtsil 2023.
  4. ↑ "Tehislikust vaba Aparaat". Toit. 17. detsember 2016. Vaadatud 13. märtsil 2023.
  5. ↑ "Egle Heinsar: kilo või paar Lutsu emakeelepäevaks". Kommentaar. 13. märts 2018. Vaadatud 13. märtsil 2023.
  6. ↑ "Egle Heinsar: koostööks pole vaja asutusi liita". Kommentaar. 3. november 2016. Vaadatud 13. märtsil 2023.
  7. ↑ ERR, Egle Heinsar | (16. mai 2016). "Keelesäuts: kuhu sobib resto?". ERR. Vaadatud 13. märtsil 2023.
  8. ↑ ERR, Egle Heinsar | (16. detsember 2019). "Keelesäuts. Ärge sööge mind, olen veel beebi". ERR. Vaadatud 13. märtsil 2023.
  9. ↑ ERR, Egle Heinsar | (21. oktoober 2019). "Keelesäuts. Küsimärgistatud väitlauseid me ei vaja?". ERR. Vaadatud 13. märtsil 2023.
  10. ↑ ERR, Egle Heinsar | (12. jaanuar 2021). "Keelekommentaar. Samasooline abielu". ERR. Vaadatud 13. märtsil 2023.
  11. ↑ ERR, Egle Heinsar | (11. aprill 2022). "Egle Heinsar: miks lugeda raamatuid?". ERR. Vaadatud 13. märtsil 2023.
  12. ↑ ERR, Egle Heinsar | (15. aprill 2020). "Keelejutt. "Kostuma" kaitseks". ERR. Vaadatud 13. märtsil 2023.
  13. ↑ ERR, Egle Heinsar | (7. detsember 2020). "Keelekommentaar. Kinni on!". ERR. Vaadatud 13. märtsil 2023.
  14. ↑ Heinsar, Egle (24. november 2023). "Nii et paneme riigi kinni ja viimane kustutab tule?". Sirp. Vaadatud 19. jaanuaril 2024.
  15. ↑ Heinsar, Egle (6. september 2023). "Strateegiline teekaart laualt maha!". Eesti Keeletoimetajate Liit. Vaadatud 19. jaanuaril 2024.
  16. ↑ https://letsdoitfoundation.org/team/
  17. ↑ "Kohaliku omavalitsuse volikogu valimised 2013". kov2013.vvk.ee. Vaadatud 13. märtsil 2023.
  18. ↑ "Valimised". kov2021.valimised.ee. Vaadatud 13. märtsil 2023.

Välislingid muuda

Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Egle_Heinsar&oldid=6623665"