Eestimaa Loomakaitse Liit

Eestimaa Loomakaitse Liit (lühend ELL) on Eesti loomakaitseorganisatsioon.

Eestimaa Loomakaitse Liit (ELL), mis peab end organisatsiooni 1929. aastal asutatud samanimelise liidu õigusjärglaseks, taasloodi 26. jaanuaril 2011. Liit koondab eri liiki loomadega tegelevaid organisatsioone, kes austavad loomakaitse ja halastuse põhimõtteid. Seni on Eestis tegutsenud eelkõige füüsilisi isikuid koondavad mittetulundusühingud. ELL-i eesmärgiks on kujuneda katusorganisatsiooniks, kuhu kuuluvad eelkõige mittetulundusühingud, kes puutuvad kokku ja omavad teadmisi erinevate loomaliikide ja ülevaadet valdkonna probleemide kohta. Vaid asjatundlikkuse tõustes on võimalik tegeleda loomakaitsega igakülgselt ja teha koostööd nii riigi kui ka organisatsioonidega. ELL tegeleb aktiivselt ka vähem levinud ja metsas elavate liikidega. Liitu kuulub 14 mittetulundusühingut.

Põhimõtted

Kõik loomaliigid on võrdsed ja kaitse vajadus laieneb kõigile olendeile, kes on võimelised tunnetama valu või hirmu.
Igat "elu" tuleb austada ning looma heaolu peab tagama vaatamata sellele, kas ta on inimesele kasulik või mitte.
Ka üksikisendi heaolu tuleb tagada, vaatamata sellele kas see omab liigikaitselist tähendust.
Tolereerimine jahindust ja põllumajandusloomade pidamist, aga oleme veendunud, et iga loom peab elama võimalikult liigiomaselt ning surema minimaalsete kannatustega.
Loomadest hoolimiseks ja nende õiguste eest seismiseks ei pea olema taimetoitlane või vegan
Liidu liikmed ei kasuta vägivalda ega äärmuslikke meetmeid vaid rakendavad oma eesmärkide saavutamiseks ainult rahumeelseid ja seaduslikke meetmeid.
Loomaomanikud peavad tagama oma hoolealustele "5 põhivabadust":

Vabadus valust, vigastustes ja haigustest – tuleb kasutada haigusi ennetavaid meetmeid või haigusnähtude ilmnemisel võimaldada loomadele kiire diagnoos ja sobilik ravi
Vabadus hirmust ja kannatustest – võimaldada loomadele tingimused ja kohtlemine, mis väldivad psüühilisi kannatusi.
Vabadus janust ja näljast – tuleb loomadele luua võimalused piisavas koguses süüa ja juua, et organismi vajadused oleksid kaetud ning tervis ja elujõud tagatud.
Vabadus loomuomasele käitumisele – võimaldada loomadele piisavalt ruumi ja vastavad (pidamis)tingimused ning võimaldades neil liigikaaslastega suhelda.
Vabadus ebamugavustest – võimaldada loomadele sobiv keskkond, peavari ja mugav puhkeala.

“Eesti Loomakaitse Liitu” keelduti paraku registreerimast, sest see nimetus sarnases liialt “Eesti Loomakaitse Seltsiga”. Seetõttu sai organisatsiooni uueks nimeks Eestimaa Loomakaitse Liit, mis registreeriti 16. jaanuaril 2011. Asutajad olid sedapuhku Heiki Valner, Loone Ots, Marek Strandberg, Katrin Idla, Märt Ots, Pille Tees, Piret Tees, Rein Kikerpill ja Triinu Priks.

Liidu logo sümboliseerib elu haprust ning vajadust seda hoida ja kaitsta. Idee, mille autor on Heiki Valner, teostas kunstnik ja loomasõber Epp Maria Kokamägi.

Eestimaa Loomakaitse Liit on kantud tulumaksusoodustusega mittetulundusühingute ja sihtasutuste nimekirja, mis tähendab seda, et isik saab ELL-le annetatava summa maha arvata oma aasta maksustatavast tulust.

Eestimaa Loomakaitse Liit järgib vabaühenduste eetikakoodeksit.

Liikmeskond

Liidu juhatuse liikmed on Heiki Valner, Pille Tees, Piret Tees, Katrin Idla, Kadri Võrel, Rein Kikerpill ja Kaija Paalberg.

Liidu lõuna piirkonna juht on Kristi Metsa.^[1]

Liidu liikmed

MTÜ Assisi Franciscuse Selts
MTÜ Auh
MTÜ Nõmme Loodusmaja
Eesti Jäljekoerte Klubi MTÜ
Eesti Liivahiirte Selts MTÜ
Eesti Chihuahua Klubi MTÜ
Black Raven Brotherhood MTÜ
MTÜ Saaremaa Lemmikloomade Turvakodu
Eesti Papagoi Ühing MTÜ
Chihuahua Sõprade Liit MTÜ
Advinci OÜ
Alaveski Loomapark MTÜ
Dimedium AS
Imeloomade Selts MTÜ

Sümboolika

Liidu logol on kujutatud inimkäed linnupesa kohal. Munad pesas sümboliseerivad elu algust ja selle haprust ning vajadust seda hoida ja kaitsta. Idee autor on Heiki Valner ning teostaja kunstnik ja loomasõber Epp Maria Kokamägi.

Vaata ka

Viited

↑ Helen Eelrand (22. oktoober 2022). "Joomine, depressioon, vaesus: käest läinud loomapidamise taga peituvad tihti sotsiaalprobleemid". lemmikloom.delfi.ee. Vaadatud 22.10.2022.

Välislingid

Loomakaitse Liit alustab uuesti tegevust Postimees, 4. oktoober 2010
Me ainult ei või, vaid peame linde toitma! Delfi, 17. veebruar 2011
Palume piirata madude mõtlematut tapmist Delfi, 14. aprill 2011
Loomapiinajatele on antud roheline tuli Postimees, 19. mai 2011
Võttes koera, võtad vastutuse! Õhtuleht, 23. mai 2011
Linnupoegi pole vaja segada Reporter, 17. juuli 2011
Jaanalinde ei transporditud nõuetekohaselt Õhtuleht, 20. juuli 2011
Millised loomad väärivad riigi abi ja eluõigust? Postimees, 1. august 2011
Surm rästikutele! Õhtuleht, 16. august 2011
Ärge toitke veelinde, las lendavad ära! Eesti Päevaleht, 23. august 2011
Golfiväljak ei sobi Pääsküla rappa Postimees, 25. august 2011
Jahimehed võiksid tänavusest kitsejahist loobuda Postimees, 31. august 2011
Saarlased, olete ikka kindlad, et hundid on lammaste murdmise taga? 16. september 2011
Loomakaitse on alles lapsekingades ERR, 4. oktoober 2011
Loomakaitsjad nõuavad jogurtvasikakampaania lõpetamist E24, 6. oktoober 2011
Surmamõistetu lemmikloomaks? Õhtuleht, 22. oktoober 2011
Valio tegi vasikareklaami ümber TV3, 27. oktoober 2011

[1] Helen Eelrand (22. oktoober 2022). "Joomine, depressioon, vaesus: käest läinud loomapidamise taga peituvad tihti sotsiaalprobleemid". lemmikloom.delfi.ee. Vaadatud 22.10.2022.

[1]