Eestimaa Loomakaitse Liit

Eestimaa Loomakaitse Liit (lühend ELL) on Eesti loomakaitseorganisatsioon.

Eestimaa Loomakaitse Liit (ELL), mis peab end organisatsiooni 1929. aastal asutatud samanimelise liidu õigusjärglaseks, taasloodi 26. jaanuaril 2011. Liit koondab eri liiki loomadega tegelevaid organisatsioone, kes austavad loomakaitse ja halastuse põhimõtteid. Seni on Eestis tegutsenud eelkõige füüsilisi isikuid koondavad mittetulundusühingud. ELL-i eesmärgiks on kujuneda katusorganisatsiooniks, kuhu kuuluvad eelkõige mittetulundusühingud, kes puutuvad kokku ja omavad teadmisi erinevate loomaliikide ja ülevaadet valdkonna probleemide kohta. Vaid asjatundlikkuse tõustes on võimalik tegeleda loomakaitsega igakülgselt ja teha koostööd nii riigi kui ka organisatsioonidega. ELL tegeleb aktiivselt ka vähem levinud ja metsas elavate liikidega. Liitu kuulub 14 mittetulundusühingut.

Põhimõtted

  • Kõik loomaliigid on võrdsed ja kaitse vajadus laieneb kõigile olendeile, kes on võimelised tunnetama valu või hirmu.
  • Igat "elu" tuleb austada ning looma heaolu peab tagama vaatamata sellele, kas ta on inimesele kasulik või mitte.
  • Ka üksikisendi heaolu tuleb tagada, vaatamata sellele kas see omab liigikaitselist tähendust.
  • Tolereerimine jahindust ja põllumajandusloomade pidamist, aga oleme veendunud, et iga loom peab elama võimalikult liigiomaselt ning surema minimaalsete kannatustega.
  • Loomadest hoolimiseks ja nende õiguste eest seismiseks ei pea olema taimetoitlane või vegan
  • Liidu liikmed ei kasuta vägivalda ega äärmuslikke meetmeid vaid rakendavad oma eesmärkide saavutamiseks ainult rahumeelseid ja seaduslikke meetmeid.
  • Loomaomanikud peavad tagama oma hoolealustele "5 põhivabadust":
  1. Vabadus valust, vigastustes ja haigustest – tuleb kasutada haigusi ennetavaid meetmeid või haigusnähtude ilmnemisel võimaldada loomadele kiire diagnoos ja sobilik ravi
  2. Vabadus hirmust ja kannatustest – võimaldada loomadele tingimused ja kohtlemine, mis väldivad psüühilisi kannatusi.
  3. Vabadus janust ja näljast – tuleb loomadele luua võimalused piisavas koguses süüa ja juua, et organismi vajadused oleksid kaetud ning tervis ja elujõud tagatud.
  4. Vabadus loomuomasele käitumisele – võimaldada loomadele piisavalt ruumi ja vastavad (pidamis)tingimused ning võimaldades neil liigikaaslastega suhelda.
  5. Vabadus ebamugavustest – võimaldada loomadele sobiv keskkond, peavari ja mugav puhkeala.

“Eesti Loomakaitse Liitu” keelduti paraku registreerimast, sest see nimetus sarnases liialt “Eesti Loomakaitse Seltsiga”. Seetõttu sai organisatsiooni uueks nimeks Eestimaa Loomakaitse Liit, mis registreeriti 16. jaanuaril 2011. Asutajad olid sedapuhku Heiki Valner, Loone Ots, Marek Strandberg, Katrin Idla, Märt Ots, Pille Tees, Piret Tees, Rein Kikerpill ja Triinu Priks.

Liidu logo sümboliseerib elu haprust ning vajadust seda hoida ja kaitsta. Idee, mille autor on Heiki Valner, teostas kunstnik ja loomasõber Epp Maria Kokamägi.

Eestimaa Loomakaitse Liit on kantud tulumaksusoodustusega mittetulundusühingute ja sihtasutuste nimekirja, mis tähendab seda, et isik saab ELL-le annetatava summa maha arvata oma aasta maksustatavast tulust.

Eestimaa Loomakaitse Liit järgib vabaühenduste eetikakoodeksit.

Liikmeskond

muuda

Liidu juhatuse liikmed on Heiki Valner, Pille Tees, Piret Tees, Katrin Idla, Kadri Võrel, Rein Kikerpill ja Kaija Paalberg.

Liidu lõuna piirkonna juht on Kristi Metsa.[1]

Liidu liikmed

muuda

Sümboolika

muuda

Liidu logol on kujutatud inimkäed linnupesa kohal. Munad pesas sümboliseerivad elu algust ja selle haprust ning vajadust seda hoida ja kaitsta. Idee autor on Heiki Valner ning teostaja kunstnik ja loomasõber Epp Maria Kokamägi.

Vaata ka

muuda

Viited

muuda
  1. Helen Eelrand (22. oktoober 2022). "Joomine, depressioon, vaesus: käest läinud loomapidamise taga peituvad tihti sotsiaalprobleemid". lemmikloom.delfi.ee. Vaadatud 22.10.2022.

Välislingid

muuda