Rahvastikuregister
Rahvastikuregister on Eesti riigi põhiregister, mis sisaldab Eesti kodanike ja Eestis elamisloa saanud välismaalaste peamisi isikuandmeid.
Rahvastikuregistri vastutav töötleja on Siseministeerium ja volitatud töötleja Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus. Aastatel 2002–2015 oli rahvastikuregistri volitatud töötleja AS Andmevara.
Rahvastiku arvestuse andmebaas loodi 1992. aastal rahavahetusnimekirjade alusel. Alates 2002. aastast võeti andmebaas kasutusele rahvastikuregistrina. Rahvastikuregistri andmete koosseisu, andmete töötlemise, andmetele juurdepääsu, andmete registrisse kandmise ja töötlemise järelevalve korra sätestab rahvastikuregistri seadus.[1]
Rahvastikuregistrit peetakse elektroonilise andmekoguna, kus toimub pidevalt uute andmete kandmine registrisse ja vanade andmete korrastamine. Rahvastikuregistrit peetakse ühtse ühetasandilise andmekoguna ning andmete töötlemisel kasutatakse automatiseeritud andmetöötlust. Rahvastikuregistri andmeid kasutatakse riigile ja kohalikule omavalitsuse asutustele ning füüsilistele ja juriidilistele isikutele pandud avalike ülesannete täitmiseks.
Rahvastikuregistris sisalduvad andmed muuda
Rahvastikuregistri andmeid uuendatakse inimesega toimuvate sündmuste registreerimisel või talle dokumentide väljastamisel riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuses. Avalik-õiguslikke ülesandeid täitvatest asutustest on põhilised andmeandjad Kodakondsus- ja Migratsiooniamet, perekonnaseisuasutusena maa-, linna-, ja vallavalitsused, kohtud ja välisesindused.
Andmete kandmine rahvastikuregistrisse toimub spetsiaalse tarkvara abil sündmuse (sünd, surm, abielu jne) registreerimisel kohe või dokumendi (isikutunnistus, pass, elamisluba jne) väljastamisel. Näiteks lapse sünni registreerimisel tekib rahvastikuregistrisse kanne uue sündinud isiku kohta, kuhu märgitakse tema ees- ja perekonnanimi, sugu, isikukood ning elukoht. Samas on ka andmeid, mida saab rahvastikuregistrisse kandmiseks esitada vaid isik ise.
Seadusega ettenähtud juhtudel on rahvastikuregistrisse kantud andmetel õiguslik tähendus. Alates 01.01.2006 on registri tarkvara kasutades koostatud perekonnaseisuaktidel õiguslik tähendus. Andmed loetakse õigeks ainult registris olevate andmete alusel ning puudub täiendav vajadus neid paberil tõestada.
Rahvastikuregistrisse kantud elukoha andmetel on õiguslik tähendus järgmistel juhtudel:
- Valijakaart saadetakse rahvastikuregistri aadressil.
- Elukohaandmete alusel laekub üksikisiku tulumaks kohalikule omavalitsusele.
- Seadusega pandud ülesande täitmisel, kui selleks on vaja aadressi, kasutatakse registris olevaid aadressiandmeid.
Ülejäänud andmetel on informatiivne ja statistiline tähendus.
Isikuandmed muuda
- ees- ja perekonnanimi
- isikukood
- sugu
- sünniandmed (sünniaeg- ja koht)
- elukohaandmed
- kodakondsuse andmed
- välismaalase elamis- ja tööloa olemasolu ja tähtaeg
- perekonnaseisu andmed
- eestkosteandmed
- teovõime piiramise andmed
- surma andmed
- isiku ema, isa, abikaasa ja lapse seadusega sätestatud andmed
- statistilised andmed rahvuse, emakeele, hariduse ja tegevusala kohta
Dokumentide andmed muuda
Dokumentide andmed rahvastikuregistris annavad inimesele kaitstuse tema dokumentide kuritarvitamise eest, riigile võimaluse saada infot inimese erinevate dokumentide kohta ühest registrist ning milliste dokumentidega kodanikud riigis elavad.
Rahvastikuregistrisse kantavad dokumendid on:
- isikutunnistus
- Eesti kodaniku pass
- diplomaatiline pass
- meremehe teenistusraamat
- meresõidutunnistus
- välismaalase pass
- ajutine reisidokument
- pagulase reisidokument
- sünnitunnistus
- abielutunnistus
- abielulahutuse tunnistus
- surmatunnistus
- juhiluba
Arhiivi andmed muuda
- rahvastiku arvestuse andmebaasis, hääleõiguslike kodanike riiklikus registris, hääleõiguslike välismaalaste riiklikus registris arvel olnud isikute andmed
- rahvastikuregistri objekti aktuaalsuse, staatuse kaotanud isikute andmeid
- moodustatud ja üleantud isikukoodide andmed
- avastatud ebaõiged rahvastikuregistri andmed ning ebaõige kande tegija andmed
- andmed arhiivi kandmise kohta või sealt aktuaalsesse seisu viimise alus ja aeg
Andmete alusdokumendid muuda
- meditsiiniline sünnitõend
- sünniakt
- abieluakt
- abielulahutuseakt
- arstlik surmateatis
- surmaakt
- perekonnaseisuakti kande parandamise ja muutmise otsus
- elukohateade
- kohaliku omavalitsusüksuse pädeva asutuse teade elukohaandmete kandmiseks registrisse
- kohaliku omavalitsusüksuse pädeva asutuse teade aadressiandmete aluseks olevate nimede ja numbrite muutmise kohta
- elamisõiguse või elamis- ja tööloa väljaandmise, pikendamise, kehtetuks tunnistamise või väljaandmisest keeldumise otsus
- elamisõiguse või elamisloa andmete muutmise aluseks olevad alusdokumendid
- välisriigi isiku tõendav dokument
- Vabariigi Valitsuse korraldus kodakondsuse andmise, taastamise või äravõtmise kohta
- jõustunud kohtuotsus
- isikukoodi andmise taotlus
Rahvastikuregistri kasutamine muuda
Rahvastikuregistris sisalduvaid andmeid kasutatakse sünni, surma, abielu, lahutuse ja elukoha registreerimisel, valimiste ja rahvahääletuse korraldamisel, maksutulude jagamisel kohalikele omavalitsustele ning omavalitsuste, maavalitsuste, politsei, haigekassa, notaribüroode, kohtute ja paljude teiste asutuste igapäevaste tööülesannete täitmisel.
Rahvastikuregistri kasutamine toimub vastavalt rahvastikuregistri seaduses ja isikuandmete kaitse seaduses sätestatule ning andmete väljastamisel kaalutakse andmete saamise õigustatust.
Vastutav töötleja (Siseministeerium) kehtestab rahvastikuregistri andmete kaitse täpsemad nõuded volitatud töötlejaga (Siseministeeriumi Infotehnoloogia- ja Arenduskeskus) sõlmitud lepingus või rahvastikuregistri pidamise korras. Andmete kaitstust kontrollivad nii Siseministeerium kui ka Andmekaitse Inspektsioon. Regulaarselt teostatakse isikuandmete teostamise turvaauditit.
Rahvastikuregistri andmete töötlemisel osalevad isikud on kohustatud hoidma saladuses neile tööülesannete täitmisel teatavaks saanud rahvastikuregistri andmeid. Saladuses hoidmise kohustus jätkub ka pärast töö- või teenistussuhete lõppemist.
Rahvastikuregistri andmete kasutamiseks esitatakse Siseministeeriumile taotlus, kus märgitakse ära andmete kasutamise eesmärk, aeg ja viis ning seaduslik alus andmete saamiseks või põhjendatakse oma õigustatud huvi. Kõigi kasutajatega sõlmitakse andmete kasutamiseks leping.
Rahvastikuregistri e-teenused muuda
Riigiportaali eesti.ee kaudu on võimalik rahvastikuregistrisse esitada erinevaid avaldusi, teavitusi ning teostada päringuid. E-teenuste kasutamiseks on vajalik isiku tuvastamiseks ID-kaart, mobiil-ID või internetipanga kaudu.
Avaldused
- Elukohateate esitamine – teenus võimaldab edastada uued elukohaandmed rahvastikuregistrile peale uude elukohta elama asumist või ebaõigete elukohaandmete muutmiseks registris. Elukohateate saab isik esitada enda ja oma alaealiste laste või eestkostetavate ning temaga koos elavate täisealiste isikute kohta.
- Ruumi avaldus elukoha aadresside muutmiseks – teenus võimaldab eluruumi omanikul taotleda kohaliku omavalitsusüksuse asutuselt isiku rahvastikuregistrisse kantud elukoha aadressi andmete muutmist
- Avaldus dokumendi sisestamise tellimiseks – teenus võimaldab isikul tellida tema kohta koostatud ja arhiivis oleva perekonnaseisu dokumendi sisestamise Rahvastikuregistrisse. Näiteks saab tellida enda sünniakti sisestamist. Tellida saab endaga seotud dokumentide (sünniakt, abieluakt, abielulahutusakt) sisestamist.
- Avaldus korduvtunnistuse tellimiseks – teenus võimaldab tellida tunnistuse, mis on trükitud paberile ja omab registreerimise numbrit, ametniku allkirja ja pitserit. Tellida saab oma sünnitunnistust, abielutunnistust, lahutustunnistust, aga ka oma lapse või abikaasa surmatunnistust, lapse sünnitunnistust.
- Avaldus lapse sünni registreerimiseks – teenus annab võimaluse registreerida oma vastsündinud lapse sünd perekonnaseisuasutuses, mille tulemusena koostab asutus sünniakti ja väljastab sünnitunnistuse.
Päringud
- Nime päring sünni registreerimiseks – teenust kasutades on võimalik esitada päring nime kohta, mida soovitakse anda lapsele sünni registreerimisel. Päringu tulemuseks on kas jaatava või argumenteeritud eitava vastuse saamine perekonnaseisuametnikult.
- Sugulussuhete päring – juhul kui rahvastikuregistris puuduvad isikul suhted vanemate, abikaasa või lastega, siis on võimalik tellida perekonnaseisudokumendi sisestus.
- Enda andmete päring – päring võimaldab isikul näha enda aktuaalseid andmeid rahvastikuregistris.
- Nimede statistika päring – antud päringuga saab isik esitada kas ees- või ees- ja perekonnanime päringu ja vastuseks saadakse vastavate nimede arv rahvastikuregistris.
Teavitused
- Vea leidmine enda andmetest – kodaniku võimalus teavitada oma andmetes vea leidmisest registri volitatud töötlejale kodanikuportaali vahendusel
- Statistiliste andmete muutmine – kodaniku võimalus teavitada oma statistiliste andmete (rahvus, emakeel, haridus, tegevusala) muutumisest
Juurdepääs rahvastikuregistri andmetele muuda
Juurdepääsu rahvastikuregistris olevatele andmetele võimaldatakse avalike ülesannete täitmiseks ja õigustatud huvi korral nii füüsilistele kui ka juriidilistele isikutele.
Igal eraisikul on õigus saada teavet tema, tema alaealiste laste ja eestkostetavate andmete kohta rahvastikuregistris. Andmeid väljastavad kohalikud omavalitsused ja rahvastikuregistri volitatud töötleja Siseministeeriumi Infotehnoloogia- ja Arenduskeskus. Lisaks saab isik ise oma andmeid vaadata riigiportaalis eesti.ee rahvastikuregistri e-teenuseid kasutades, identifitseerides end ID-kaardiga või internetipanga kaudu.
Põhjendatud vajaduse korral on eraisikul võimalus saada teavet ka teiste isikute kohta, seda juhul, kui neile andmetele ei ole kehtestatud juurdepääsupiirangut. Teabe saamiseks tuleb esitada põhjendatud avaldus rahvastikuregistri volitatud töötlejale.
Juriidilisel isikul on põhjendatud vajaduse korral õigus juurdepääsuks isikuandmetele juhul, kui nendele andmetele ei ole kehtestatud juurdepääsupiirangut. Andmete väljastamiseks vähem kui saja isiku kohta tuleb esitada põhjendatud avaldus rahvastikuregistri volitatud töötlejale. Riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutusel ning juriidilisel ja füüsilisel isikul on õigus juurde pääseda rahvastikuregistris olevatele andmetele avaliku ülesande täitmiseks. Avaliku ülesandega on tegemist juhul, kui nimetatud ülesanne on pandud riigi- või kohaliku omavalitsuse asutusele, juriidilisele või füüsilisele isikule seaduse või mõne muu õigusaktiga. Igal isikul on õigus kehtestada oma isikuandmetele ja nendega seotud andmetele rahvastikuregistris juurdepääsupiirang. Andmeid, millele on kehtestatud juurdepääsupiirang, on õigus rahvastikuregistrist väljastada vaid avalike ülesannete täitmiseks. Juurdepääsupiirangu kehtestamiseks tuleb esitada avaldus rahvastikuregistri volitatud töötlejale (Siseministeeriumi Infotehnoloogia- ja Arenduskeskus).