Põhiregister

Põhiregister oli Eesti andmekogu, mida peeti üldistes huvides ning riigi kõige olulisemate ülesannete täitmiseks.[1] See mõiste oli kindlaks määratud andmekogude seaduses, mis kehtis aastatel 1997–2007.

Seaduse järgi peeti põhiregistreid järgmiste oluliste objektide kohta[2]:

  • riigi rahvastik
  • riigis registreeritud juriidilised isikud
  • kinnisvara
  • seaduses sätestatud vallasvara
  • riigivara
  • muud seadusega määratud olulised objektid

Põhiregistri vastutav töötleja oli ministeerium ning volitatud töötleja riigiasutus, riigile kuuluv äriühing või muu seadusega määratud isik või asutus.[2]

Põhiregistritena asutatud andmekogudRedigeeri

Põhiregistriteks olid järgmised andmekogud[3]:

  • riigivara register
  • karistusregister
  • elektrooniline Riigi Teataja
  • kataster
  • keskkonnaregister
  • rahvastikuregister

Avaliku teabe seadus, mis reguleerib ka andmekogude asutamist, pidamist, muutmist ja lõpetamist, ei sisalda enam mõistet põhiregister, kuid mõnede andmekogude põhimäärused kasutavad seda mõistet veel ka rohkem kui kümme aastat pärast seda, kui andmekogude seadus (milles põhiregistri mõiste oli määratud) enam ei kehti. Sellised andmekogud on kataster, keskkonnaregister ja rahvastikuregister.[4]

ViitedRedigeeri

  1. Oone, K.. "Andmekogude käsiraamat". (2.6.3. Millal asutatakse riigi põhiregister). 1998. Riigikantselei. Vaadatud 29.06.2018.
  2. 2,0 2,1 Oone, K.. "Andmekogude käsiraamat". (Andmekogude seadus). 1998. Riigikantselei. Vaadatud 29.06.2018.
  3. "Otsing algtekstidest". Riigi Teataja. Vaadatud 29.06.2018.
  4. "Kehtivate terviktekstide otsing". Riigi Teataja. Vaadatud 29.06.2018.