Andmekogu on Eestis riigi, kohaliku omavalitsuse või muu avalik-õigusliku isiku või avalikke ülesandeid täitva eraõigusliku isiku infosüsteemis töödeldavate korrastatud andmete kogum, mis asutatakse ja mida kasutatakse seaduses, selle alusel antud õigusaktis või rahvusvahelises lepingus sätestatud ülesannete täitmiseks.[1]

Andmekogu asutamise aluseks olevat seadust võib asendada Euroopa Liidu otsekohalduv õigusakt ning Riigikogus ratifitseeritud välisleping. Andmekogu eristamiseks muust üldisest avaliku sektori andmetöötlusest ehk avaliku teabe töötlemisest on formaalne tunnus – asutamine seaduse või selle alusel antud akti alusel. Avalik teave ei moodusta automaatselt andmekogu isegi kui ta on korrastatud andmete kogum.[2]

Andmekogu sünonüümiks on register. Andmekogu on alati infosüsteem, kuid infosüsteem ei ole alati õiguslikus mõttes andmekogu.[2]

Andmekogu ei pea tingimata olema digitaalne. Avaliku teabe osana kehtib ka andmekogude kohta määratlus, et ta võib olla "mis tahes viisil ja mis tahes teabekandjale jäädvustatud".[3] Seega teoreetiliselt võib andmekogu pidada kasvõi puupulkadel nagu muistseid sirvlaudu.[2]

Andmekogu võib kuuluda riigi infosüsteemi. Selline andmekogu on infosüsteemi andmevahetuskihiga (X-tee) liitunud ja riigi infosüsteemi haldussüsteemis registreeritud. Lisaks kuuluvad riigi infosüsteemi andmekogude pidamist kindlustavad süsteemid.[4][2]

Eesti andmekogudest annab ülevaate RIHA.

Riiklikku ja haldusjärelevalvet teabevaldajate üle andmekogude asutamisel, kasutuselevõtmisel, pidamisel, ümberkorraldamisel ja lõpetamisel teostab Andmekaitse Inspektsioon.[1]

Vaata ka

muuda

Viited

muuda
  1. 1,0 1,1 "Avaliku teabe seadus". Riigi Teataja. Vaadatud 23. oktoobril 2024.
  2. 2,0 2,1 2,2 2,3 "ANDMEKOGUDE JUHEND" (PDF). Andmekaitse Inspektsioon. 2016. Vaadatud 23. oktoobril 2024.
  3. "Avaliku teabe seadus". Riigi Teataja. Vaadatud 23. oktoobril 2024.
  4. "Avaliku teabe seadus". Riigi Teataja. Vaadatud 23. oktoobril 2024.