Eesti laulu ja tantsu juubeliaasta

Eesti laulu ja tantsu juubeliaastaks kuulutati Eesti kultuuriministeeriumi algatusel ning Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA eestvedamisel 2019. aasta.

Aasta eesmärk oli "tuua läheneva juubelilaulu- ja tantsupeo valguses esile laulu- ja tantsupeo teekond läbi Eesti aja- ja kultuuriloo, selle liikumise põlv- ja piirkondadeülene ulatus ning laulu- ja tantsupeo liikumise vastutus tasakaalu, koosmeele ning põhiväärtuste hoidjana kaasaja Eestis".

Kokku oli juubeliaastal sadu algatusi ja sadu tuhandeid osasaajaid. Aasta tippsündmuseks oli Tallinna lauluväljakul ja Kalevi staadionil 4.–7. juulil 2019 toimunud XXVII laulu- ja XX tantsupidu „Minu arm“ ja sellele eelnev aegade suurim üle-eestiline Tule Tulemine. Teema-aasta projektijuht oli Sten Weidebaum ning projektide koordinaator Riin Kivinurm. Juubeliaasta visuaalse identiteedi autor oli Martin Rästa. Juubeliaasta programmi olid kaasatud kõik maakonnad - kultuuriprogramm asus Eesti Instituudiga koostöös loodud kultuuriportaalis kultuur.info.ee. Aktiivset kaastööd tegid muuseumid, raamatukogud ja meediaorganisatsioonid. Eraldi programm oli suunatud noortele.

Aasta esimene pool kujunes eelkõige juubelipeoks valmistumiseks. Üle Eesti toimus 770 laulu- ja tantsupeo maakondlikku eelproovi ning jaanuaris algas piletimüük, mis tipnes ligikaudu 20 päevaga välja müüdud tantsupeoga. Juubeliaasta programmis oli aasta esimeses pooles fookus laulu- ja tantsupidude ajalool. Juunis-juulis oli kogu tähelepanu suunatud juubelipeole ning sellele eelnenud Tule Tulemise korraldamisele. Juubeliaasta teises pooles aga arutleti laulu- ja tantsupeo liikumise jätkusuutlikkuse üle, vaadeldi liikumise olukorda ja mõju üle tänases ühiskonnas. Esitleti uuringut, mis kaardistas kollektiivijuhtide ja kollektiivide majandusliku olukorra, toimusid arutelud, käidi ligi 150 tunnis Tagasi Kooli algatusel liikumist kooliõpilastele tutvustamas ning toimus Tulevikufoorum. Aasta lõpus tunnustati ligi 500 erilise tänumärgiga laulu- ja tantsupeo kestva panuse eest.

Juubeliaasta arvudes

• Aasta alguses toimus 10 kontserti sarjast "Laulupidu 150". Rohkem kui 10 näitust mäluasutustes, üle 100 000 külastuse. Toimus foorum (ülekanne Postimehe veebis).
• Klassikaraadio ja juubeliaasta koostöös valmis 17 saadet ajalugu ja peo ettevalmistusi jäädvustanud saadet "Laulupeo nähtamatud lood", mille autor oli Sten Weidebaum.
• Koostöös maakondadega valmis kuus südame-installatsiooni: Tallinnas, Tartus, Viljandis, Toril, Elvas ja Muhumaal.
• Toimus laste joonistusvõistlus "Laulupidu 2069", kuhu laekus 720 tööd. NATO suurendatud kohalolu lahingugrupp Eestis osales juubelipeo ettevalmitustes 50 üksuslasega, kes aitasid korraldada korjandust Tartu Maarja kiriku heaks, tervitasid laulukooriga Tule Tulemisel Tapal laulu- ja tantsupeo tuld ning aitasid välitöödega laulu- ja tantsupeo ettevalmistusnädalal.
• Koostöös Postimees Kirjastusega ilmus raamat "Laulupeod Postimehega.150 aastat Eesti üldlaulupidusid Postimehe kajastuses" (koostajad Heili Reinart, Bretty Sarapuu, Lauri Vanamölder).
• Koostöös ETV-ga valmisid erisaated Tule Tulemisest ning Vikerraadiosse tehti otselülitusi keskmiselt kolmel hommikul nädalas.

• Tallinna Lauluväljakul renoveeriti ja eksponeeriti juubeliaasta programmis vana dirigendipult.

• Omnival valmis eritempel postisaadetistele, samuti juubelipeo eritempel ja margid.
• Eesti Pank andis välja erikujunduses juubelilaulupeo kaheeurose mündi.
• Toimus aegade suurim tule tulemine: 33 päevaga läbiti kõik 15 maakonda. Teekonna pikkus oli 4200 kilomeetrit ja osasaajaid oli ligikaudu 100 000.
• XXVII laulu- ja XX tantsupeol osales kokku 47 000 peolist ja pealtvaatajaid oli 126 000.
• Juubeliaastal anti kõrgeima tunnustusena välja 63 kodarraha ning aasta lõpul 500 tunnustusmärki.
• Puuetega inimeste jaoks valmistati peost osasaamiseks 50 taktiilset teatmikku ja 64 kava, kirjeldustõlkeid, jagati pileteid ja jagati 560 kutset.
• Pidu näidati 15 ekraanil eri Eesti paigus.

Eesti laulu ja tantsu juubeliaasta lõppes 12. detsembril Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia vastvalminud kontserdisaalis, kus teema-aasta sümboolsed pastlad anti edasi Digikultuuriaastale 2020.