Eesti Kultuurkapitali arhitektuuri sihtkapitali elutööpreemia

Eesti Kultuurkapitali arhitektuuri sihtkapitali elutööpreemia on üks Eesti Kultuurkapitali välja antavatest elutööpreemiatest, mis määratakse kultuuri- ja sporditegelastele elutöö eest.[1]

Igal aastal antakse välja kaheksa Eesti Kultuurkapitali elutööpreemiat. Arhitektuuri sihtkapitali elutööpreemiaid antakse välja alates 2012. aastast.[1]

Preemiasumma suurused kinnitab Eesti Kultuurkapitali nõukogu igal aastal eraldi. Koos rahalise preemiaga antakse laureaadile preemia tunnusmärk. Alates 2013. aastast on selleks messingust kera ("Jonnakas", mille autorid on Risto Tali ja Rait Siska). Kera on valmistatud trugimise meetodil, kaetud poleeriga ning raskuseks tinavalu. Kerale on söövitatud Eesti Kultuurkapitali logo elemendid ning graveeritud valdkonna või sihtkapitali nimetus, laureaadi nimi ja aastaarv. Eesti Kultuurkapitali aastapreemiate ja sihtkapitalide elutööpreemiate laureaadid saavad kuldse poleeriga 200 mm diameetriga kera.[1]

Arhitektuuri sihtkapitali elutööpreemia laureaadid

muuda
  • 2012: Karl Õiger (mahuka teadustöö eest ehitusinseneriteaduses, selle rakendamise eest ehitus- ja restaureerimispraktikasse ning panuse eest inseneride koolitamisel)
  • 2015: Ell Väärtnõu (pikaajalise uuendusliku, mitmekesise ja kontekstitundliku arhitektuuripraktika eest)
  • 2016: Helle Gans ja Taevo Gans
  • 2017: Mait Summatavet (erakordselt pika ja viljaka loometeega disainer, kes on ühesuguse virtuoossuse ja detailitäpsusega loonud nii mahukaid interjöörilahendusi, unikaalset mööblidisaini kui julgeid näitusekujundusi)
  • 2018: Fredi-Armand Tomps (missiooniga arhitekt ja muinsuskaitsja)
  • 2019: Leila Pärtelpoeg (parim asjatundja Eesti ajalooliste interjööride vallas, kes on näidanud erinevatest perioodidest pärit hoonete taastamisel lisaks pieteeditundelisele suhtumisele ajaloolisse pärandisse ka isikupärast ja loovat lähenemist)
  • 2020: Maile Grünberg (särav loojanatuur, kes on kujundanud Eesti ruumikultuuri pool sajandit, kes on loonud nii unikaalmööblit kui ka tööstuslikku mööblidisaini ning kelle käe all on sündinud rohked avalike hoonete interjöörid alates olümpiaregatiks valminud Tallinna lennujaamast kuni uuenduskuuri läbinud Nukuteatrini välja)
  • 2021: Vilen Künnapu (arhitektuuri sihtkapitali elutööpreemia julgele ning isepäisele arhitektile ja mõtlejale, kes on aastakümnete jooksul pakkunud ainest nii ajakohastele kui ka arhitektuuriajaloolistele diskussioonidele)
  • 2022: Kersti Lootus (jätkuvalt aktiivselt ruumi ja keskkonnaga tegelevale maastikuarhitektile, kelle looming on läbi aja olnud tundlikult kohaspetsiifiline, sekkumised läbimõeldud ja julged)

Vaata ka

muuda

Viited

muuda