Eesti Kaitsealade Liit

MTÜ Eesti Kaitsealade Liit (lühend EKAL) oli aastatel 1991–2005 tegutsenud mittetulundusühing, mille sekretariaat asus Viitnal ja hiljem Palmses.

Eesmärgid

Eesti Kaitsealade Liidu eesmärgid olid järgmised:

• kaitsealade, sõltumata alluvusest, ühistegevuse korraldamine;
• kaitsealade vahelise infovahetuse ja suhtlemise korraldamine;
• looduskaitseteabe tutvustamine ja levitamine;
• kaitsealade töötajate täienduskoolituse korraldamine.

Liikmed

Eesti Kaitsealade Liidu liikmed olid 1990. aastail kõik Keskkonnaministeeriumi valitsemisala kaitsealade juhtkonnad (ka Lääne-Eesti saarestiku biosfääri kaitseala ja Pandivere veekaitseala) ning Rebala muinsuskaitseala.

Tegevus

Kõige olulisemaks kujunes Eesti Kaitsealade Liidu roll kaitsealade juhtkondade omavahelise suhtluse ja teabevahetuse korraldamisel, looduskaitseõiguse kitsaskohtade esiletõstmisel ning Eesti kaitsealade ja Soome Metsaameti (Metsähallitus) vaheliste looduskaitseprojektide koordineerimisel (Eesti ja Soome Keskkonnaministeeriumi looduskaitsekoostöö raames). Organisatsiooni vahendusel koordineeriti Eestis ka EUROPARC-i (Euroopa Loodus- ja Rahvusparkide Föderatsioon) ja Euroopa Liidu PHARE kaitsealade töötajate koolitusprogrammi EUROPARC Expertise Exchange.

Eesti Kaitsealade Liit algatas elektroonilise ajakirja Loodusaeg väljaandmise, mida jätkab 2005. aasta lõpust MTÜ Loodusaeg, ning organisatsiooni kaasabil valmistati ette "Kaitsealade valitsemise korraldamise projekti" aastatel 2003–2004 (projektijuht Andres Onemar), mille tulemusi on osaliselt arvesse võetud Riikliku Looduskaitsekeskuse asutamisel Keskkonnaministeeriumi haldusalas 2005. aasta lõpul.

Juhtimine

Eesti Kaitsealade Liidu kõrgeim juhtorgan oli üldkogu, kuhu kuulusid kõikide liikmete esindajad (tavaliselt direktorid või juhatajad) ning kes valis viieliikmelise juhatuse koos juhatuse esimehega. Juhatus omakorda kinnitas ametisse sekretäri (tegevjuhi). EKAL-i juhatuse esimehed on olnud aastail 1991–2001 Lahemaa Rahvuspargi direktor Arne Kaasik (s. 1947) ja aastail 2001–2002 Lääne-Eesti Saarestiku Biosfääri Kaitseala Hiiumaa Keskuse ja Hiiumaa Kaitsealade direktor Ruuben Post.

EKAL-i juhatuse liige on olnud ka Soomaa Rahvuspargi direktor Tõnu Kütt (s. 1958), Lääne-Eesti saarestiku biosfääri kaitseala Läänemaa Keskuse direktor Andres Kalamees (s. 1966), Haanja looduspargi direktor Mati Kivistik (s. 1963), Hiiumaa laidude maastikukaitseala direktor ja Hiiumaa Kaitsealade Administratsiooni asedirektor Andres Miller (s. 1968), Karula Rahvuspargi direktor Pille Tomson (s. 1960) ja Viidumäe looduskaitseala asedirektor Tõnu Talvi (s. 1962).

EKAL-i sekretär (tegevjuht) oli kogu tegevusperioodil (aastail 1991–2005) Teet Koitjärv.

Liikmesus

Eesti Kaitsealade Liit oli Rahvusvahelise Looduskaitseliidu IUCN liige ning EKAL-iga oli tihedalt seotud ka Balti Rahvusparkide Assotsiatsioon (1991–1998).

Tegevuse lõpetamine

Eesti Kaitsealade Liit lõpetas tegevuse 2005. aasta lõpus. 1. jaanuaril 2006 alustas tegevust Riiklik Looduskaitsekeskus, mis koondas Keskkonnaministeeriumi valitsemisalas olnud kaitsealade juhtkonnad ühe riigiasutuse alla.

Vaata ka

• Soome Metsaamet (Metsähallitus)

Välislingid

• EUROPARC – Euroopa Loodus- ja Rahvusparkide Föderatsioon
• IUCN
• Soome Metsaameti (Metsähallitus) looduskaitseportaal
• Eesti Kaitsealade Liidu ajaloost