Ava peamenüü

Eerik-Juhan Truuväli (7. märts 1938 Pärnu25. juuni 2019[1]) oli eesti jurist, Tartu Ülikooli Õigusinstituudi õigusteooria erakorraline professor. Aastatel 19932000 oli ta õiguskantsler.

Sisukord

ElukäikRedigeeri

1957. aastal lõpetas Viljandi 1. Keskkooli ja asus samal aastal õppima juristiks Tartu Riikliku Ülikooli õigusteaduskonnas. Lõpetas Tartu Riikliku Ülikooli õigusteaduskonna 1962. aastal kaitses diplomitöö "Tööstuse ja ehitustegevuse juhtimise ümberkorraldamise küsimusi" (juhendaja Ilo Sildmäe).

1960–1962 ideoloogiatöötaja, töötades ELKNÜ TRÜ komitee palgalise sekretärina, 1962–1963 Eestimaa Kommunistliku Partei Tartu Rajoonikomitee osakonnajuhataja asetäitjana. 1963–1966 teadustööl, olles TRÜ aspirant. 1966–1967 TRÜ riigi ja õiguse teooria ja ajaloo kateedris assistent; 1967–1970 samas kateedris vanemõpetaja; 1970–1977 samas kateedris dotsent. 1977–1979 teadur TRÜ kõrgkooli kompleksse uurimise laboris (vanemteadur). 1979–1990 ENSV Teaduste Akadeemia Ajalooinstituudis: vanemteadur 1979–1985, teadusdirektori kohusetäitja 1985–1986, teadussekretär 1986–1988 ja teadusdirektor 1988–1990. 1967. aastal kaitses TRÜs kandidaadiväitekirja "Kodanliku riigiaparaadi purustamine ja sotsialistliku riigiaparaadi loomine Eestis 1940/1941.a." (juhendaja Paul Vihalem).[2]

Aastast 1988 asus enam tegutsema õigusvaldkonnas, töötades pidevalt täiskoormusega mitmel ametikohal nii Tartus kui Tallinnas. 1988–1991 Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi konstitutsioonikomisjoni liige; 1990–92 Tartu Ülikooli õigusteaduskonna riigi ja õiguse teooria ja ajaloo kateedri juhataja ja dotsent.

1990 aastal sai Edgar Savisaare valitsuse initsiatiivil loodud uue Põhiseaduse eelnõu töörühma liige (koos Raivo Vare, Rein Langi, Märt Raski jt), mida juhtis ka Põhiseaduse Assamblee ajal justiitsminister Jüri Raidla. Peale Põhiseaduse eelnõu valmimist (nn Jüri Raidla töörühma projekt) tegutses sama töörühma koosseisus kui Põhiseadusliku Assamblee ekspertkomisjoni liige (1991–1992).

Aastast 1992–1998 Eesti Vabariigi Sisekaitseakadeemia (alates 1993 Riigikaitse Akadeemia) kateedrijuhataja ja -õppejõud, olles samal ajal Tartu Ülikooli õigusteaduskonna avaliku õiguse instituudi õppejõud. 19891993 oli ta Eesti Vabariigi Valimiskomisjoni esimees. President Lennart Meri esitas 1993.a. Eerik-Juhan Truuväli õiguskantsleri kandidaadiks, mis tekitas parlamendis esindatud erakondades suuri vaidlusi, lõpuks ühe enamhäälega osutus E.-J.Truuväli siiski õiguskantsleriks valituks. Aastatel 19932000 oli Eerik-Juhan Truuväli õiguskantsler.[3]

Eesti Vabariigi õiguskantslerina jätkas õppejõuna, olles ühtlasi 1993–97 Tartu Ülikooli avaliku õiguse instituudi dotsent, 1993–98 Riigikaitse Akadeemia õppejõud, 1997–2002 Sihtasutuse Õigusinstinstituut asutaja ja õppejõud (2000–2002 õppeprorektor ja avaliku õiguse osakonna juhataja), Pärast 2002.aastal SA Õigusinstituut üleminekut Tartu Ülikooli õigusteaduskonna koosseisu, 2002–2009 Tartu Ülikooli õigusteaduskonna avaliku õiguse instituudi erakorraline professor ja 2009–2010 samas külalisprofessor. 2001–2006 Vabariigi Presidendi poolt kokkukutsutud õigusekspertide komisjoni liige (2001–2006).

Olnud 1989.aastal Eesti delegatsiooni eksperdiks läbirääkimistel NSV Liiduga. Eesti Õiguskeskuse nõukogu liige (1993–2000), MTÜ Polis asutajaliige ja president (2004–2011). Aastatel 1961–1991 oli Eerik-Juhan Truuväli NLKP liige.

Eerik-Juhan Truuväli suri 25. juunil 2019 ja ta maeti 2. juulil 2019 Metsakalmistule[4].

TeadustöödRedigeeri

Riigi ja õiguse teooria (kaasautorid A. Kiris, P. Vihalem). I–II. Trt 1971, III (kaasautor P. Vihalem). Tln, 1975; Oktoobrirevolutsioonist arenenud sotsialismi põhiseaduseni Eestis (koost, kaasautor). Tln, 1981; Valimisõigus ja valimised Eestis 1917–1980. I–II. Tln, 1986; 1940. aasta Eestis. Dokumentide ja materjalide kogumik (koost, kaasautor, toim-koll-i liige). Tln, 1990 (vene k-s 1989); Eesti Vabariigi Põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne (kaasautor, toim-koll-i liige). Tln, 2002, 22008; Põhiseaduse teel (koost, kaasautor). Tln, 2008.

Biobibliograafia: TÜ BL I, 447; II, 193–194; EE 9, 536; 14, 551–552; Kes on kes Eesti poliitikas 1988– 1992. Tln, 1992, 68; Tartu Riikliku Ülikooli õppe-teaduskoosseisu biobibliograafianimestik 1944–1980. Tallinn:Valgus, 1987, lk. 447; Tartu Ülikooli õigusteaduskonna lõpetanute ja õigusteadust õpetanute nimekiri 1919–1989. Tartu: Eesti Akadeemiline Õigusteaduse Selts, 1989, lk. 39; Tartu Riikliku Ülikooli õigusteaduskonna lõpetanud 1945–1986. Tartu: Tartu Riiklik Ülikool, 1987, lk. 9; Terje Mikk. Tartu Riikliku Ülikooli õigusteaduskonnas kaitstud diplomitööd 1945–1990. Diplomitöö. Tartu: Tartu Ülikooli õigusteaduskond, 1992, lk. 79.

AutasudRedigeeri

ViitedRedigeeri

  1. "Suri Eerik-Juhan Truuväli". 25.06.2019.
  2. (TRÜ Õigus- ja majandusteaduskonna nõukogu ees kaitsesid väitekirju...- Nõukogude Õigus, 1967, nr. 4, lk. 231).
  3. Eesti sai õiguskantsleri. – Hommikuleht, 30. jaanuar 1993, lk.2; Hannes Rumm. Eerik-Juhan Truuväli üle noatera õiguskantsleriks: valitsusliit salajasel hääletamisel lõhki. – Postimees, 29. jaanuar 1993, lk. 1; Epp Alatalu. Leidus mees, kes luua murdis. – Õhtuleht, 2. veebruar 1993, lk. 5; Enn Oja. Mõtteid seoses Truuvälja valimisega õiguskantsleriks.- Eesti Aeg, 17. veebruar 1993, lk. 17; Õiguskantsler Eerik Truuväli alustab päeva konjakiga. – Post, 18. veebruar 1994, lk.1.
  4. https://www.kalmistud.ee/g1/haudi?action=hauaplats&filter_hauaplats_kalmistu=25&filter_hauaplats_hauaplats=GdEgPROmnNxj
  5. Teenetemärkide kavaleride andmekogu – 967
  6. Teenetemärkide kavaleride andmekogu – 4836
  7. http://www.epl.ee/news/eesti/piirivalve-teeneteristi-palvis-16-inimest.d?id=50831967