Ava peamenüü
Eduard Oja ja Adele-Marie Oja haud Tartu Pauluse kalmistul

Eduard Oja (17. jaanuar 1905 Palupõhja16. aprill 1950 Tartu) oli eesti helilooja, koorijuht, muusikapedagoog ja kriitik.

Ta sündis Palupõhja külas Vana-Põltsamaa vallas Põltsamaa kihelkonnas Viljandimaal metsavahi peres.

Ta õppis aastatel 1919–1925 Tartu Õpetajate Seminaris, kus kohtus ka oma eakaaslase Eduard Tubinaga. 1925. aastal astus ta Tartu Kõrgemasse Muusikakooli viiuli erialale, kuid kooli lõpetas ta hoopis Heino Elleri kompositsiooniklassis 1932. aastal.

Pärast kooli lõpetamist töötas Oja koorijuhi ja muusikapedagoogina. Samuti tegutses ta muusikakriitikuna, arvustades teiste seas ka Tartut külastanud vene heliloojat Sergei Prokofjevit.

Sisukord

LoomingRedigeeri

Seni on arvatud, et Eduard Oja looming ei ole kuigi mahukas, kuna mitmed teosed on aegade jooksul hävinud. Valdav osa tema teadaolevast loomingust on aga ülimalt omanäoline ja väärtuslik. On ka arvatud, et tema säilinud lihtsalt ei tunta veel korralikult.[1]

1930. aastate esimese poole loomingus (klaveripalade tsükkel "Vaikivad meeleolud"; "Ajatriloogia" tšellole ja klaverile; klaverikvintett) on Oja ulatuslikult kasutanud oktatoonilist helirida.[2]

HeliloomingRedigeeri

  • 1928
    • Variatsioon-fantaasia Kurval meelel kõnnin mina klaverile
  • 1929
    • Kvartett Talveöine sopranile, klaverile, viiulile ja tšellole (tekst Jaan Kärner)
  • 1930
    • Vaikivad meeleolud klaverile
    • Ilupoeem sümfooniaorkestrile
  • 1932
    • Aeliita süit viiulile ja klaverile
    • Sugestioonid klaverile
  • 1933
    • Suurt Marit ja pisikest Peetrit kantaat solistile, naiskoorile, klaverile ja orkestrile (rahvaluule)
    • Ööpoeem baritonile ja sümfooniaorkestrile (tekst Anna Haava)
    • Vaikivad meeleolud keelpilliorkestrile
  • 1934
    • Ajatriloogia tšellole ja klaverile
    • Eesti tants nr 1 viiulile ja klaverile
  • 1935
    • Klaverikvintett
  • 1936
    • Ajatriloogia sümfooniline süit
    • Humoresk sümfooniaorkestrile
  • 1937
    • Eesti tants sümfooniaorkestrile
    • Quasi marcia funebre sümfooniaorkestrile
    • Eesti tants nr 2 viiulile ja klaverile
  • 1938
    • Aeliita süit
  • 1940
    • Lunastatud vanne
  • 1941
    • Müsteeriumid sümfooniline poeem
  • 1942
    • Mere laul sümfooniline pilt
  • 1943
    • Rätsep Õhk ja tema õnneloos laulumäng ballaad tšellole ja harfile
  • 1945
    • Vanas stiilis sümfooniline süit
  • 1947
    • Suur Oktoober kantaat lugejale, segakoorile ja sümfooniaorkestrile
  • Lisaks erinevaid koori- ja soololaule

ArtikleidRedigeeri

  • "Muusika elukutsena". 1. osa. Muusikaleht 5/6, 1936
  • "Inspiratsioon". Muusikaleht 7/8 1936
  • "Muusika elukutsena". 2. osa. Muusikaleht 9, 1936
  • "Muusikalistest võistlustest ja nende tulemustest". Muusikaleht 2, 1938

ViitedRedigeeri

  1. Aare Tool. "Muusikalooline järeleaitamistund". Sirp nr 4, 29. jaanuar 2016. Lk 11
  2. Aare Tool (2016). Piiratud transponeeritavusega heliread ja vorm Eduard Oja muusikas. Tallinn: Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia. Lk 109-111. 

PersonaaliaRedigeeri

  • Lillenupuste. "Helilooja Eduard Oja. Mees, kes ei jäta juba ütlemata...". Esmaspäev nr 35, 27. august 1938. Lk 7
  • Vardo Rumessen. Varjus ja valguses. Helilooja Eduard Oja (1905–1950). Eesti Raamat. Tallinn 2007
  • Aare Tool. Piiratud transponeeritavusega heliread ja vorm Eduard Oja muusikas. Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia. Tallinn 2016.
  • Aare Tool. One-Movement Form in the Chamber Music of Heino Eller, Eduard Tubin, and Eduard Oja. - Res Musica, nr 7, 2015, lk 53−68.
  • Aare Tool. Aspects of Octatonicism in the Music of Eduard Oja. - Lietuvos muzikologija (Lithuanian Musicology), nr 16, 2015, lk 24−31.
  • Aare Tool. Eduard Oja 110 - uurimisseis, kontekst, retseptsioon. - Muusika, nr 3, 2015, lk 16−19.