Ava peamenüü

Ebba-Marie Saral (sündinud Ebba-Marie Vimberg[1]; 10. mai 1890 Haljala, Virumaa – 20. aprill 1942 Sverdlovsk, Nõukogude Liit) oli käsitööõpetaja ja -edendaja, Eesti Naiskodukaitse loojaid ja Naiskodukaitse Tartu ringkonna esinaine.[2]

ElukäikRedigeeri

Õppis aastatel 1897–1904 kodus kodukooliõpetaja juhendamisel saksa tütarlastekooli kava järgi ning jätkas kutseõpinguid kangakudumise kursustel Rakveres. Aastatel 1907–1911 täiendas end kudumise alal Helsingis. Koolivaheaegadel oli Eesti Põllumeeste Seltsi käsitöökursuste korraldaja ja õpetaja. 1909–1911 oli Käsitöölehe toimetaja. Oli õpetajaks paljudel käsitöökursustel ja -näitustel. Hiljem täiendas end ka mitmel pool välismaal, sealhulgas Šveitsis, Saksamaal ja Rootsis. Alates 1922. aastast oli Tartu Naisseltsi käsitöökooli kudumisosakonna juhataja.[1]

Oma põhitöö kõrvalt võttis aktiivselt osa ühiskondlikust elust, näiteks tegutses Tallinnas Lasteabi nimelises laste hoolekandega tegelevas seltsis. Ebba Sarali algatusel kutsuti Tartus kokku Kaitseliidu naisliikmete esimene kongress, kus pandi alus eesti naiskodukaitsele.[1] Peale selle oli Saral tegev Tartu Naisühingus, Eesti Põllumeeste seltsis jm.[1]

Ebba Saral, ta abikaasa Karl Saral ja nende kaks poega küüditati 14. juunil 1941 Nõukogude Liitu. Ta hukati Sverdlovski vanglas 20. aprillil 1942. Tema viimne puhkepaik on siiani teadmata. 24. juulil 1991 avati Ebba Saralile mälestuskivi Pihuveres. [3] Abikaasa Karl Sarali põrm toodi 2009. aasta juulis Eestisse ja koos sellega sümboolselt ka Ebba Sarali põrm.[2]

TunnustusedRedigeeri

Ebba Saralile anti Eesti Punase Risti 4. järgu rist, Kaitseliidu valgeristi III klass, Kotkaristi V klass, Naiskodukaitse teenetemärk, Soome kaitseliidu hõberist, Läti kaitseliidu teeneterist, Valgetähe 4. järgu teenetemärk, Lotta Svärdi teenetemärk jm.[1]

ViitedRedigeeri

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 "Ebba Saral 50-a". Uus Eesti, 9. mai 1940.
  2. 2,0 2,1 Kairit Henno. "Endine Tartu ringkonna esinaine Ebba Saral maeti kodumaa mulda". Naiskodukaitse kodulehekülg, 3. juuli 2009.
  3. "Eesti monumentide e-kataloog".