Ava peamenüü
Kraljevina Dalmacija
Königreich Dalmatien
Regno di Dalmazia

Dalmaatsia kuningriik
1815–1918
Dalmaatsia kuningriigi lipp Dalmaatsia kuningriigi vapp
Lipp Vapp
Dalmaatsia kuningriik
Valitsusvorm monarhia
Osa Austria keisririigist
Pealinn Zadar
Religioon katoliku kirik
Riigikeeled horvaadi, itaalia
Rahaühik Austria-Ungari kulden (1815–1892),
Austria-Ungari kroon (1892–1918)

Dalmaatsia kuningriik (serbia-horvaadi Kraljevina Dalmacija, saksa Königreich Dalmatien, itaalia Regno di Dalmazia) oli kuningriik Austria keisririigis (1815–1918). See hõlmas kogu Dalmaatsia piirkonna.

Sisukord

AjaluguRedigeeri

 
Dalmaatsia kuningriigi kaart
 
Zadari "Kopnena vrata" (maapoolne värav) aastal 1909

Dalmaatsia kuningriik moodustati Illüüria provintside territooriumidest, mille Habsburgide monarhia vallutas Prantsuse keisririigilt aastal 1815 ja jäi Austri keisririigi osaks ka pärast 1867. aasta riigireformi. See jäi Habsburgide monarhia eraldi osariigiks aastani 1918, kui selle territoorium – väljaarvatud Zadar, mille territooriumi ja Lastovo saare annekteeris Itaalia – sai Sloveenide, Horvaatide ja Serblaste Riigi ning Serblaste, Horvaatide ja Sloveenide Kuningriigi (hiljem Jugoslaavia Kuningriigi) osaks. Vidovdani põhiseaduse (aastal 1921) tulemusena jagati suurem osa kuningriigist Spliti Oblastiks ja Dubrovniki Oblastiks, Kotori laht liideti halduslikult Montenegro Zeta Oblastiga.

DemograafiaRedigeeri

1880Redigeeri

1880. aasta Austria rahvaloendusega loendati kuningriigis järgmised rahvusgrupid:

1900Redigeeri

1900. aasta Austria rahvaloendus:

Keele järgi:

1910Redigeeri

Vastavalt ametlikule 1910. aasta Austria rahvaloendusele oli rahvastiku struktuur religiooni ja emakeele järgi:

LinnadRedigeeri

Suured linnad olid (1900):

RingkonnadRedigeeri

Dalmaatsia koosnes 13 ringkonnast, mille keskused olid:

ReligioonRedigeeri

Roomakatoliku peapiiskop resideeris Zadaris, samas piiskopkonnad olid Kotoris, Hvaris, Dubrovnikis, Šibenikis ja Splitis. Õigeusklike kogukonna pea oli Zadari piiskop.

Horvaadi-slaavi liturgiate kasutamine, mis kirjutatud glagoolitsas, väga iidne rooma-katoliiklaste eesõigus Dalmaatsias ja Horvaatias, põhjustas palju vaidlusi 20. sajandi algusaastatel. Oli märkimisväärne oht, et ladina liturgiad asendatakse täiesti glagoolitsaga, eriti põhjasaartel ja maapiirkondades, kus slaavi element oli kõikvõimas. Aastal 1904 keelas Vatikan glagoolitsa kasutamise Kyrillosele ja Metodiosele pühendatud pidustustel, justkui katoliikluse ühtsuse lõhestamise pärast.

KuberneridRedigeeri

  • Franjo Tomašić (1815–1831)
  • Wenzeslau Lilienberg Water (1831–1841)
  • Ivan August Turszky (1841–1847)
  • Matija Rukavina (1847)
  • Josip Jelačić (1848–1859)
  • Lazar Mamula (1859–1865)
  • Josip Filipović (1865–1868)
  • Johann Wagner (1868–1869)
  • Gottfried Auersperg (1869)
  • Julius Fluk von Leidenkron (1869–1870)
  • Gabrijel Rodić (1870–1881)
  • Stjepan Jovanović (1882–1885)
  • Ludovik Comaro (1885–1886)
  • Dragutin Blažeković (1886–1890)
  • Emil David (1890–1902)
  • Erasmus Handel (1902–1905)
  • Nicola Nardelli (1905–1911)
  • Mario Attems (1911–1918)

PoliitikaRedigeeri

Dalmaatsia parlamentRedigeeri

Dalmaatsia kuningriik korraldas valimisi Dalmaatsia parlamenti aastatel 1861, 1864, 1867, 1870, 1876, 1883, 1889, 1895, 1901, 1908.

ReichsratRedigeeri

1907. aasta valimistel valis Dalmaatsia Reichsrat'i järgmised esindajad:

1911. aasta valimistel valis Dalmaatsia järgmised esindajad:

  • Rahvapartei
    • Vicko Ivčević
    • Pero Čingrija
    • Ante Tresić Pavičić
    • Juraj Biankini
  • Õiguspartei
    • Ivo Prodan
    • Ante Dulibić
    • Ante Sesardić
    • Josip Virgil Perić
  • Serbia Rahvapartei
    • Dušan Baljak
    • Gjuro Vukotić
  • Horvaadi Rahvuslik Progressipartei
    • Josip Smodlaka

Vaata kaRedigeeri