Dalmaatsia kuningriik
See artikkel vajab toimetamist. (Aprill 2014) |
Artiklis ei ole piisavalt viiteid. |
Dalmaatsia kuningriik (serbia-horvaadi Kraljevina Dalmacija, saksa Königreich Dalmatien, itaalia Regno di Dalmazia) oli kuningriik Austria keisririigis (1815–1918). See hõlmas kogu Dalmaatsia piirkonna.
|
Kraljevina Dalmacija 1815–1918 | |
  Lipp
Vapp
| |
 Dalmaatsia punasega | |
| Valitsusvorm | monarhia |
|---|---|
| Osa | Austria keisririigist |
| Pealinn | Zadar |
| Religioon | katoliku kirik |
| Riigikeeled | horvaadi, itaalia |
| Rahaühik |
Austria-Ungari kulden (1815–1892), Austria-Ungari kroon (1892–1918) |
Ajalugu muuda
Dalmaatsia kuningriik moodustati Illüüria provintside territooriumidest, mille Habsburgide monarhia vallutas Prantsuse keisririigilt 1815. aastal ja mis jäid Austri keisririigi osaks ka pärast 1867. aasta riigireformi. See jäi Habsburgide monarhia eraldi osaks 1918. aastani, kui selle territoorium – välja arvatud Zadar, mille annekteeris koos Lastovo saarega Itaalia – sai Sloveenide, Horvaatide ja Serblaste riigi ning Serblaste, Horvaatide ja Sloveenide kuningriigi (hiljem Jugoslaavia kuningriigi) osaks. Vidovdani põhiseaduse (1921) tulemusena jagati suurem osa kuningriigist Spliti oblastiks ja Dubrovniki oblastiks, Kotori laht liideti halduslikult Montenegro Zeta oblastiga.
Demograafia muuda
1880 muuda
1880. aasta Austria rahvaloendusega loendati kuningriigis järgmised rahvusgrupid:
1900 muuda
1900. aasta Austria rahvaloenduse andmeil jaotus rahvastik religiooni alusel järgmiselt:
- 496 966 katoliiklast
- 96 279 õigeusklikku
- 539 muud
Keele järgi:
1910 muuda
Vastavalt Austria 1910. aasta ametlikule rahvaloendusele oli rahvastiku struktuur religiooni ja emakeele järgi:
- 539 057 katoliiklast
- 105 332 õigeusklikku
- 1257 muud
- 610 649 horvaati
- 18 028 itaallast
- 3081 sakslast
- 3077 muud
Linnad muuda
Suured linnad olid (1900):
Ringkonnad muuda
Dalmaatsia koosnes 13 ringkonnast, mille keskused olid:
Religioon muuda
Roomakatoliku peapiiskop resideeris Zadaris, samas piiskopkonnad olid Kotoris, Hvaris, Dubrovnikis, Šibenikis ja Splitis. Õigeusklike kogukonna pea oli Zadari piiskop.
Glagoolitsas kirjutatud horvaadi-slaavi liturgiate kasutamine, väga iidne rooma-katoliiklaste eesõigus Dalmaatsias ja Horvaatias, põhjustas 20. sajandi algusaastatel palju vaidlusi. Oli märkimisväärne oht, et ladina liturgiad asendatakse täielikult glagoolitsaga, eriti põhjasaartel ja maapiirkondades, kus slaavi element oli kõikvõimas. 1904. aastal keelas Vatikan glagoolitsa kasutamise Kyrillosele ja Metodiosele pühendatud pidustustel, justkui katoliikluse ühtsuse lõhestamise ohu pärast.
Kubernerid muuda
- Franjo Tomašić (1815–1831)
- Wenzeslau Lilienberg Water (1831–1841)
- Ivan August Turszky (1841–1847)
- Matija Rukavina (1847)
- Josip Jelačić (1848–1859)
- Lazar Mamula (1859–1865)
- Josip Filipović (1865–1868)
- Johann Wagner (1868–1869)
- Gottfried Auersperg (1869)
- Julius Fluk von Leidenkron (1869–1870)
- Gabrijel Rodić (1870–1881)
- Stjepan Jovanović (1882–1885)
- Ludovik Comaro (1885–1886)
- Dragutin Blažeković (1886–1890)
- Emil David (1890–1902)
- Erasmus Handel (1902–1905)
- Nicola Nardelli (1905–1911)
- Mario Attems (1911–1918)
Poliitika muuda
Dalmaatsia parlament muuda
Dalmaatsia kuningriik korraldas valimisi Dalmaatsia parlamenti aastatel 1861, 1864, 1867, 1870, 1876, 1883, 1889, 1895, 1901, 1908.
Reichsrat muuda
1907. aasta valimistel valis Dalmaatsia Reichsrat'i järgmised esindajad:
- Rahvapartei
- Ante Dulibić
- Vicko Ivčević
- Frane Ivanišević
- Ante Tresić Pavičić
- Ante Vuković
- Juraj Biankini
- Õiguspartei
- Ivo Prodan
- Josip Virgil Perić
- Serbia Rahvapartei
- Dušan Baljak
- Miho Bjeladinović
- Sõltumatu
1911. aasta valimistel valis Dalmaatsia järgmised esindajad:
- Rahvapartei
- Vicko Ivčević
- Pero Čingrija
- Ante Tresić Pavičić
- Juraj Biankini
- Õiguspartei
- Ivo Prodan
- Ante Dulibić
- Ante Sesardić
- Josip Virgil Perić
- Serbia Rahvapartei
- Dušan Baljak
- Gjuro Vukotić
- Horvaadi Rahvuslik Progressipartei
- Josip Smodlaka