Düsgraafia

Düsgraafia ehk vaegkirjutamine on spetsiifiline õigekirjahäire, mis ei ole seostatav arengulise ebaküpsusega, neuroloogilise häirega, nägemispuudulikkusega ega puuduliku õpetamismetoodikaga. Erinevalt düsleksiast on düsgraafia puhul tavaliselt häälimine korrektne, kuid kirjutades eksitakse häälikute järjekorras või pikkuses, unustatakse kirjutamata sõnalõpud vms. Düsgraafia ja düsleksia esinevad sageli koos. Düsgraafia raskeimat vormi nimetatakse agraafiaks.

Isik, kellel on düsgraafia, on düsgraafik.

Spetsiifiline õigekirjahäire kodeeritakse RHK-10-s koodi all F81.1.

Häire avaldumine

• Konsonantide tugevuse ja vokaalide vältuse puudulik tajumine
• Grammatika ja lauseehituse vead:
  • Sõnade vahele jätmine, vale järjekord
  • Tegu- või asesõnade vale kasutamine
  • Valed sõnalõpud
  • Laused lõpetamata
• Halb käekiri
• Kirjutise halb ruumiline paigutus või sisu puudulik areng

Eesti keeles tekitavad düsgraafikutele enim raskusi kolm häälikupikkust, välted ja nõrgad sulghäälikud. Riigieksamikirjandi hindamisel rakendatakse vaegkirjutajatele diferentseeritud hindamisjuhendit, kus vigadeks ei loeta häälikupikkuse kirjutusvigu. Alates 2008. aastast on õpilastel, kes düsgraafia tõttu sooritavad kohustusliku emakeele riigieksami mitterahuldavalt, õigus valida riigieksam mõnes teises õppeaines.

Kuidas ära tunda?

Lapseeas	Algklassides	Teismelistel ja täiskasvanutel
Imelik pliiatsi hoidmine ja kehahoiak	Loetamatu käekiri	Raske mõtteid paberile panna
Väldib kirjutamise ja/või joonistamise ülesandeid	Sõnade hääldamine kirjutamise ajal	Raskusi mäletamisel, mis on juba kirja saanud
Ebaühtlane vahe tähtede vahel	Keskendumine kirjutamisele, nii et tähendus läheb kaotsi	Grammatilised raskused
Halb arusaamine suur- ja väiketähest	Raskusi sõnade mõtlemisel, mida kirjutada	Suur vahe kirjutatu ja sõnaliselt väljendatu vahel
Suutmatus püsida etteantud piirides	Sõnade vahele jätmine või mitte lõpetamine
Kiire väsimine kirjutades	Kirjatähed ja trükitähed segamini

Võimalikud põhjused

• Visuaal-ruumilised: raskused nägemisega seoses olevate sümbolite meeldejätmisel ja tegevusega seostamine (näit. kuidas sooritada ettenäidatud tööd või toimingut jne)
• Keele töötlemisega seotud raskused: foneemi- ja häälikuanalüüsi raskused, kuigi häälimine võib olla foneetiliselt korrektne.

Abi

• Alternatiivide pakkumine käsitsi kirjutamisele (nt arvuti)
• Ülesannete muutmine (nt kirjaliku töö asemel vastab suuliselt)
• Harjutamine, korrigeerimine

Düsgraafia ravi toimub logopeedi juhendamisel.

Välislingid

• RHK-10: Spetsiifiline õigekirjahäire