Carl Gustaf Skytte
Vabahärra Carl Gustaf Skytte (1647 – 11. jaanuar 1717 Malmö[1], Skåne) oli Hässleholmi lähedalt Sinclairsholmist pärit Rootsi sõjaväelane.
Carl Gustaf Skytte vanemad olid 1648. aastal aadlitiitli (nr. 429) saanud Hovmantorpi (Homanetorp) mõisnik, Kronobergi lääni rügemendi ooberst Bertil Nilsson Skytte (surnud 1667) ja Vårby mõisast (Warby) pärit Magdalena Oliveblad, kes oli ooberst Hans Månsson Olivebladi (surnud 1650) tütar.[2]
Ta alustas sõjaväeteenistust Kronobergi rügemendis, kus sai 1668. aastal lipniku, 1671. aastal leitnandi ja 10. augustil 1676 ooberstleitnandi auastme. 1677. aastal oli ta tragunirügemendi ooberst ja seejärel Kristianstadi ja Landskrona komandant. 1697 sai ta 2. pataljoni ülemaks ja Tartu komandandiks. Põhjasõja ajal juhtis Tartu linna kaitset 1704. aasta piiramise ajal, ülendati 12. juunil 1706 kindralmajoriks, ning oli 29. märtsist 1709 Riia asekuberner.[3]
Seejärel oli ta Skåne asekuberner (1709, 14. märts 1711–1716), ülendati 30. augustil 1710 jalaväe kindralleitnandiks, sai 12. veebruaril 1715 vabahärraks, määrati Skåne kuberneriks (1716–1717) ja ülendati 29. detsembril 1716 jalaväekindraliks.[4]
Perekond
muudaTa oli abielus Anna Catharine (t.a. Anna Maria) Ulfeldtiga (1646–1678), kes oli Saaremaa kuberneriks olnud Taani-Rootsi ohvitseri ja poliitiku Ebbe Ulfeldti (1616–1682) ja Schleswig-Holsteini krahvinna Hedevigi (1626–1678; da) tütar, Taani kuningas Christian IV ja Kirsten Munki tütretütar.[5]
Talle Skånes kuulunud Odersberga ja Råbelövi valdused päris testamendiga tema sugulane Carl Henrik Skytte af Sätra (1695–1752), kes oli 1702. aastal Kuramaal Bauska komandandiks olnud Sinclairsholmi mõisniku Nils Skytte af Sätra (1656–1720) poeg.[6][7]
Viited
muuda- ↑ Nils Skytte af Sätra (1656–1720): Öfverste Nils Skyttes dagbok, 1675–1720. Utgifven af O. B., 1901, Lk.99
- ↑ Anders Anton von Stiernman: Matrikel öfwer Swea rikes ridderskap och adel ... 1754, lk.417
- ↑ August Wilhelm Hupel: Historisch-chronologisch-biographische Nachrichten von den liefländischen Generalgouverneuren, Gouverneuren und Statthaltern des Schlosses zu Riga zur königl. schwedischen Regierungszeit. / "Nordische Miscellaneen" St. 18–19, Riga: Hartknoch 1789, lk. 516–517
- ↑ Anders Anton von Stiernman: Swea och Götha Höfdinga-Minne, 2 lk. 179–180
- ↑ "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 14. august 2010. Vaadatud 17. oktoobril 2009.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link) - ↑ "Nils Skytte af Sätra". Originaali arhiivikoopia seisuga 21. august 2010. Vaadatud 17. oktoobril 2009.
- ↑ "Skånska slott och herresäten: Sinclairsholm". Originaali arhiivikoopia seisuga 31. juuli 2010. Vaadatud 17. oktoobril 2009.