Carl F. Gahlnbäck
Carl F. Gahlnbäck oli Eesti alal 1837–1937[viide?] tegutsenud transpordiettevõte. Ettevõte tegeles nii kaupade impordi kui ka ekspordiga. Tegevuse käigus arendas ettevõte ka laeva- ja raudteetransporti.[1]
Carl Ferdinand Gahlnbäck (1812–1892[2]) oli 1. gildi kaupmees, Suurgildi oldermann, Lübecki, Bremeni ja Hamburgi konsul[3]; ta asutas kaubandusfirma Carl F. Gahlnbäck 1837. aastal. Kaubandusfirma Carl F. Gahlnbäck (1837–1940) tegeles impordi-ekspordi ja transpordiäriga. Oma tegevuse alul omas firma suurema purjelaevastiku, millega ta vedas kaupa Läänemerel ja Põhjamerel kuni Inglismaani. Peale selle võttis ta üle hilisematel aastatel välismaa laevaseltside esindusi, muu seas Soome Aurulaevaseltsi, Helsingi ja Hamburgi–Ameerika liini, Hamburgi esindused, olles viimase esindaja selle seltsi asutamisest saadik.
Kaubandusfirma Carl F. Gahlnbäck oli 19. sajandil mõnda aega suurim masinate importija Eestis ja ettevõttele kuulus ka masinatehas. Pärast isa surma firmat juhtinud vendade Carl Johann Heinrichi (1839–1898) ja Carl Edmund Williami (1843–1902) käest läks ettevõte 1900. aastal üle esimese pojale Karl Erik Gahlnbäckile (1868–?), kes oli samuti Suurgildi oldermann ning Rootsi, Norra ja Taani konsul.
Firma avas sõjajärgsel ajal kaubaosakonna, mis tegutses peaasjalikult koloniaalkaupade (troopilistest koloniaalmaadest pärit kaubad nagu näiteks kohv, tee, riis, vürtsid) alal ja varsti pärast seda avas ka eksportosakonna, mis eksportis võid, mune ja juustu. Carl F. Gahlnbäck oli esimene, kes soetas aurikuid külmutusruumidega eksportkaupade veoks, mis kindlustas või eksportimise ka soojadel suvekuudel.
1920.–1930. aastatel tegeles Kaubanduse ja Laevanduse A/S "Carl F. Gahlnbäck" laevamaakleri-, reederi- ja speditsiooniäriga, pidas mitmeid laevaliine (Soome, Stettinisse ja Hamburgi), esindas Eestis Hamburgi–Ameerika laevaliini, eksportis piimasaadusi ja mune. 1931. aastal asusid firma aidad ja bensiinijaam Uus Hollandi 5, külmutusmaja Uus Sadama 2, munade ladu Jaani tänav 9, tolliosakond Tallinna sadamas. 1930. aastatel pidas firma mõnda aega jahuveskit ja piimatalitust Sinalepa vallas ning piimatalitust Oru vallas[4]. 1934. aasta 5. detsembril otsustas Vabariigi valitsus anda 1935. aastaks või väljaveo load viiele eksportöörile: P. K. "Estoniale", Eesti Piimaühisuste Liidule, a.-s.le Rotermanni tehased, firma C. F. Gahlnbäckile ja J. Puhk & Poegadele[5]. Samuti oli ettevõttel kontorid Uus tänav 2 (1924–1938) Tallinnas ja tehnikaosakond Uus tänav 4 (1937–1939).
1930. aastatel olid firma omanikud ja juhid konsul Karl Erik Gahlnbäck, Gösta Gahlnbäck ja Etienne Gahlnbäck (kaks viimast olid ka tuntud ja edukad jääpurjetajad). Firma prokuristiks oli 1931. aastal G. Heiseler ja volinikuks W. Hoerschelmann[6]. 1939. aastal osales AS Carl F. Gahlnbäck Eesti Lennuliinide AS Ago asutamises ja oli selle firma aktsionär. 1939–1940 lahkusid baltisakslastest Gahlnbäckid ümberasumise käigus Eestist.
Viited muuda
- ↑ Sissekanne Rahvusarhiivi infosüsteemis: Carl F. Gahlnbäck (vaadatud 25.03.2019)
- ↑ Omalt maalt. Surnuid, Heinakuu 6. pääwal Peterburg'is; Tallinna suure gildi wanem Carl Ferdinand Gahlnbäck, 80 aastat wana, Tallinna Sõber, nr. 3, 20 jaanuar 1893
- ↑ Carl Julius Albrecht PAUCKER, Die Literatur der Geschichte Liv-, Ehst- und Curlands aus den Jahren 1836 ...
- ↑ Fotoleid Linnamäe meiereist, Linnamäe Arenguselts, (vaadatud 13.11.2021)
- ↑ Postimees (1886-1944), nr. 334, 6 detsember 1934
- ↑ Kuulutus "Carl F. Gahlnbäck", Kaja, nr. 239, 14 oktoober 1931 tr. 1