Brenner

Brenner (itaalia: Brennero; ladiini: Prëner) on vald (comune) Lõuna-Tiroolis Põhja-Itaalias, paiknedes umbes 60 km Bolzanost põhjas. Valla pindala on 114,1 km².

2010. aasta novembris elas vallas 2085 inimest. 2011. aasta rahvaloenduse järgi kõneles 80,86% rahvastikust esimese keelena saksa keelt, 18,64% itaalia keelt ja 0,50% ladiini keelt.

Geograafia muuda

Territoorium muuda

Vald on nime saanud Brenneri mäekuru järgi, mille hari tähistab Itaalia ja Austria vahelist piiri.

Brenner külgneb järgmiste valdadega: Pfitsch, Ratschings, Sterzing, Gries am Brenner (Austrias), Gschnitz (Austrias), Neustift im Stubaital (Austrias) ja Obernberg am Brenner (Austrias).

Frazioni muuda

Vallas on järgnevad frazione-d (alljaotused): Brennerbad (Terme di Brennero ), Gossensaß (Colle Isarco), Pflersch (Fleres) ja Pontigl (Ponticolo).

Gossensaß (itaalia: Colle Isarco) on valla peamine küla. See on juba 4000 aastat vana, peegeldades positsiooni Brenneri mäekuru ettevalmistava kohana. 15. ja 16. sajandil kasvas Gossensaß hõbedakaevanduse tõttu. Tänapäeval saab Gossensaß kasu kohalikust turismist, eriti talvel, kui on avatud suusakuurort Ladurnsis.

Ajalugu muuda

Breuni oli rahvas, kes elas Eisacktalis ja Brenneri piirkonnas kuru mõlemal küljel kuni 9. sajandini. Kohta kutsuti pärast Rooma vallutust aastal 15 eKr "Vibidena" ja ainus tee oli rada. Roomlased ehitasid 2. sajandil sõjatee, piirkonnas leidub Marcus Aureliuse, Septimius Severuse ja Caracalla ajastu verstaposte ja 3. sajandil lõpetasid roomlased Retica tee. Aastal 565 mainib Venantius Fortunatus oma kirjutistes "Püha Valentini" templit, millest hiljem sai kirik; keskajal taastati see romaani stiilis, aastal 1500 gooti stiilis, seejärel barokkstiilis. Rahvasterändamise ajal, ligikaudu aastal 590 tungisid piirkonda bajuvaarid, koht mandus, kuid 66 Saksa-Rooma riigi Saksa suverääni (nende seas aastal 1154 Friedrich I Barbarossa) suundus aastatel 960 kuni 1530 Brenneri kuru kaudu paavsti juurde Rooma.

Umbes aastal 1000 asustati püsiv küla nimega "Oberes Mittewald", samas "Prenner" on mainitud aastal 1288. 14. ja 15. sajandil oli küla hõivatud kuruga seotud liikluse ja kaubandusega ja uus tee ehitati aastal 1314, samas aastal 1414 rajas Tirooli krahv tolli, et kontrollida kaubavedu. Kaks ajaloolist asustatud kohta külas olid "Püha Valentini" kirik, "Postihotell" ja veel mõned majad lõunaküljel, "Kerschbaumer Hotel", "Griesberg" ja "Venn" põhjas, tänapäeva Austrias. Aastal 1740 vana teed laiendati ja läbivust muudeti, et saada mugavam tee; Goethe peatus oma reisil Itaaliasse 8. septembril 1786 Brenneri "Postihotellis".

Brenneri raudtee ehitamine Innsbrucki ja Bozeni vahele üle Brenneri mäekuru algas 23. veebruaril 1864 Bergiselis (Innsbruckis) ja ehitamine tõi külla sadu töölisi, kes elasid seal kolm aastat. Raudtee muutis küla plaani; mõned majad lammutati, et teha ruumi uuele 600 meetrit pikale alale, mis mõeldud jaamale ja muule raudtee endaga seotud infrastruktuurile. 25. juulil 1867 kell 8.05 väljus esimene rong Brenneri jaamast suunaga Bozenisse, kuigi ametlik avamine oli 24. augustil; raudtee avas külale uue ajastu reisijate ja turismi saabumisega. Brenneri tervisevetele külast veidi lõuna pool ehitati "Grand Hotel" koos raudteepeatusega, mis meelitas uut klassi turiste kuni Esimese maailmasõja alguseni.

26. aprillil 1915 loovutas Londoni leping Itaaliale Lõuna-Tirooli Trentost Brennerini ning sõja lõppedes saabusid Itaalia väed 10. novembril 1918 Brennerisse. Saint-Germaini rahu sõlmiti 10. septembril 1919 ja just Brennerisse tõmmati uus piirijoon.

Pilte muuda

Välislingid muuda

Valla koduleht (saksa ja itaalia keeles)