Ava peamenüü
Maarja külastuse kirik Griesis
Vapp
Gries am Brenneri valla paiknemine Innsbrucki ringkonnas

Gries am Brenner on vald (Gemeinde) Wipptalis Innsbrucki ringkonnas Austria Tirooli liidumaal, 1165 m kõrgusel merepinnast. Valla pindala on 55,79 km². 1. jaanuaril 2016 elas seal 1329 inimest. Vallas on mitu asundust.

Sisukord

GeograafiaRedigeeri

Gries am Brenner paikneb Obernbergtali suudme juures Wipptali lääneküljel. Siin laieneb org pisavalt, et mahutada küla, Silli jõgi ja maantee B182; piki idakülge kulgev Brenneri raudtee ja piki läänekülge kulgev kiirtee A13 on kõrgemal. Vallas asub ka Brennersee järv.

AjaluguRedigeeri

Rooma riigi ajal oli Gries oluline läbisõidujaam lõunasse, kuid lõplik asula on hiliskeskajast; vanimad, mis pärinevad Rooma-eelsest ajast, on Nößlach ja Vinader. Teed pidi reisisid kaupmehed, reisijad ja palverändurid ning piki marsruuti ehitati mõned asundused. Erinevate isiksuste hulgast, kes on erinevatel aegadel siit läbi läinud, mäletatakse Karl Suurt, Albrecht Drauserit, Goethet ja Mozartit. Tee kaitseks Griesi territooriumil ehitati linnus, kuid 1241. aastal tõusis konflikt Albert III Tirooli krahvkonna ja Brixeni piiskopkonna vahel, mis nõudis lammutamist. Meinhard II ehitas aastal 1287 Leugi, just Griesist lõunas, kindluse tollimaksu kogumiseks.

 
Pühakute Christopheri ja Sigismundi kirik Leugis.

Friedrich IV ehitas lähedusse väikese kiriku, kus oli aastatel 1461 kuni 1811 omaette vikariaat. Maximilian I külastas regulaarselt Griesi, kuna territoorium oli tema mängumaa; oma jahiretkedel peatus ta "Weißes Rößle" võõrastemajas. Gries sai kuni 1560. aastani kasu jõukusest, mille lõid kaevandused lähedases Obernbergtalis, kuna tema territooriumil olid laod ja töökojad hõbeda tootmiseks. Tirooli mässu ajal 1809. aastal hävitas kindral Lefebvre, kättemaksuks Saksi vägede kaotuse eest Mulesi juures, tollijaama Leugis, mis suleti lõplikult 1815. aastal. Pärast Teist maailmasõda kasutati mõni aasta söekaevandust Nößlachjochis. Pärast Brenneri kiirtee lõpuleviimist ja sellest tulenevat liikluse ümbersuunamist on küla muutunud üpris vaikseks, väikese arvu turistidega. Hotellid teel on siin sajandeid olnud Griesi kui piiriala loomuse tõttu.

VaatamisväärsusedRedigeeri

 
Maarja külastuse kihelkonnakiriku sisevaade

Maarja külastuse kirikRedigeeri

Kiriku olemasolu Griesis on dokumenteeritud aastast 1531, isegi kui seda on varem mainitud. Kirik ehitati 1634. aastal "am Gries" kõrtsi kõrvale, seda laiendati 1676. aastal; alles 1793. aastal sai see oma kuraatori. 1823. aastal algas uue kiriku ehitamine ja see valmis 1828. aastal. Kirik on Tiroolile tüüpilises barokkstiilis, mida oli laialdaselt kasutanud Franz de Paula Penz.

St. Leonardi kirikRedigeeri

Vinaderis asuv St. Leonardi kirik ehitati arvatavasti enne 1000. aastat, kuid seda on mainitud alles 1337. aastal. Kirikus viidi 1489. aastal läbi gooti stiilis laiendamine ja uuendamine. 1550. aastal ülendati Vinader vikariaadiks, millele allutati Silli oru külad Stafflachist Brennerseeni, sealhulgas Obernbergtal. Kirik ehitati 1802. aastal ümber barokkstiilis, portaal ja kellatorn jäid gooti stiili.

St. Jacobi kirikRedigeeri

Nößlachi külas asuvat St. Jacobi kirikut on esmakordselt kirjalikult mainitud 1426. aastal. 1494. aastal viidi kirikus läbi uuendustööd, ehitati uus altar, mis on siiani kasutuses, ja 1661. aastal viidi läbi suured uuendustööd.

Pühakute Christopheri ja Sigismundi kirikRedigeeri

Austria hertsog Friedrich IV ehitas Leugi, tollijaama lähedale, väikese gooti kiriku, laia ja jässaka kellatorniga, mis nägi välja nagu romaani stiilis. 1684. aastal viidi kirikus läbi restaureerimine, lisati eeskoda ja sisemus tehti barokk stiilis.

TurismRedigeeri

Gries am Brenner on nii tali- kui ka suveturismi baas. Võimalik on jõuda Sattelbergalmile, kõrgusel 2115 m piirisadulal, mis on tuntud ja hästi varustatud suusakuurort ja suviste ekskursioonide sihtpunkt.

VälislingidRedigeeri