See artikkel räägib jumalast; kirjastuse kohta vaata artiklit Boreas (kirjastus)

Boreas (kreeka keeles Βορέας, ladina keeles Aquilo) on Kreeka mütoloogias põhjatuule jumal, koidujumalanna Eose ja tuulte jumala Aiolose[1] või titaani Astraiose[viide?] poeg.

Peter Paul Rubens. "Boreas ja Oreithyia" (umbes 1620)
Põhjatuul Tuultetornil Ateenas

Tema järgi on saanud nime boora.

Boreas elas kaljulossis Traakias[2]. Tema vennad olid Läänetuul Zephyrios, Lõunatuul Notos ja Idatuul Euros[1]. Neil oli õde Alkyone, keda ei tohi ära segada selle Alkyonega, kes oli üks plejaadidest.

Kunstis kujutati Boreast tavaliselt tiivulise vanamehena, kellel olid sakris juuksed ja habe, mis olid mõnikord härmas või millest rippusid jääpurikad, seljas lehviv mantel või tuunika ja käes teokarp. Pausanias kirjutas, et tal olid jalgade asemel maod, aga kunstis kujutati teda ikkagi inimjalgadega, ainult kandade küljes tiivad.

Boreas olevat korda moondunud täkuks, läinud Trooja kuninga Erichthoniose märade juurde ja sigitanud nendega 12 varssa. Sel viisil sündinud hobused olid pisut lennuvõimelised ja suutsid joosta üle viljapõllu ilma vilja maha trampimata.

Kord Atikas puhudes nägi ta Ateena kuninga Erechtheuse tütart Oreithyiat, armus temasse ja palus kuningalt tema kätt. Erechtheus oli oma tütre Prokrise juba andnud Borease vennapojale Kephalosele ning see abielu oli õnnetu. Sellepärast oli terve Ateena kosilase vastu. Erechtheus ei julgenud jumalale ka ära öelda ja keeldus põhjendusel, et Oreithyia on liiga noor. Vihane Boreas röövis Oreithyia ära, kui see õdede seltsis Ilissose jõe kaldal mängis. Oreithyia röövimise paika püstitati Borease altar.[3]

Boreasel ja Oreithyial sündisid kaksikpojad Kalais ja Zetes, keda tunti boreaadidena[2][3]. Sündides olid poisid tavalise lapse välimusega, kuid hiljem kasvasid nende õlgadest välja kuldsed tiivad. Nad langesid Heraklese käe läbi[4]. Boreasel ja Oreithyial oli ka tütar Chione, lumejumalanna.

Kui pärslaste sissetungi ajal Kreekasse sai vaenlase laevastik Artemisiumi lahingus 480 eKr tormis kõvasti räsida, peeti seda Borease soosingu märgiks[4].

Boreast kummardati Ateenas, kus tema auks korraldati iga-aastast festivali boreasmi[4].

Peter Paul Rubens on maalinud seda, kuidas Boreas Oreithyiat röövib.[2]

Viited muuda

  1. 1,0 1,1 Edith Hamilton. "Antiikmütoloogia". Tallinn, Eesti Raamat 1975, lk 37
  2. 2,0 2,1 2,2 Antiigileksikon, 2. kd., lk 49
  3. 3,0 3,1 "Antiikmütoloogia", lk 273
  4. 4,0 4,1 4,2 A. Cotterell. Lääne mütoloogia entsüklopeedia. Varrak, Tallinn, lk 27