Vikipeedia

Bootstrap

Statistilise meetodi kohta vaata artiklit Bootstrap (statistika).

Bootstrap (ka Twitter Bootstrap) on tasuta tööriistakomplekt veebilehtede ja veebirakenduste loomiseks. Sisaldab JavaScripti pluginaid, HTML- ja CSS-kujundusmalle tüpograafia, vormide, nuppude, navigatsiooni, teadete ja teiste veebiliideste komponentide jaoks. Bootstrap kasutab uuemat CSS-i ja HTML-i, seetõttu on vaja olla väga tähelepanelik kasutades vana veebibrauserit.[1]

Bootstrap
Autor Mark Otto, Jacob Thornton
Arendaja Bootstrap Core Team
Esmaväljalase 19.08.2011
Viimane väljalase 5.3.3 / 20.02.2024 Muuda Vikiandmetes
Eelvaate väljalase 4.0.0-beta.2 / 19.10.2017
Kirjutatud keeles HTML, CSS, Less (v3), Sass (v4) ja JavaScript
Platvorm Web engines
Arenduse staatus aktiivne
Litsents MIT litsents (Apache litsents v2.0 – v3.1.0)
Veebisait getbootstrap.com

Bootstrap on teisel kohal kõige tähtsamatest projektidest GitHubis. Tal on rohkem kui 123,000 tähte.[2]

Ajalugu

muuda

Mark Otto ja Jacob Thornton kampaaniast Twitter hakkasid arendama seda raamistikku nagu sisemist teeki Twitter Blueprint. Pärast mitut kuud tööd avaldati Bootstrap 19. augustil 2011.[3]

31. jaanuaril 2012 ilmus Bootstrap 2. Peamisteks uuendusteks said 12-veeruline võrk, sisseehitatud Glyphicons ja adaktiivsuse toetus.[4]

Kolmas versioon, ehk Bootstrap 3, avaldati 19. augustil 2013. Seda versiooni arendati edasi, ning Bootstrap sai mobiilisõbralikuks (mobile first). Kujundus vaikimisi muutus lameks.[5]

29. oktoobril 2014 teatas Mark Otto, et väljatöötamisel on Bootstrap 4. Alfaversioon Bootstrap 4 avaldati 19. augustil 2015,[6] beetaversioon 10. augustil. 2017. 18. jaanuaril 2018 avaldati esimene stabiilne versioon Bootstrap 4.

Struktuur ja peamised komponendid

muuda

Iga Bootstrapi komponent koosneb HTML-struktuurist, CSS-i deklaratsioonist ja mitmel juhul kaasneb JavaScripti kood.[7]

Grid-süsteem ja operatiivne disain on standardina 1170 px laiusena grid paigutusel. Teise võimalusena arendaja saab kasutada muutuja-laiuse paigutuse. Mõlematel juhtudel komplektis on neli varianti kuidas kasutada erinevat resolutsiooni ja seadme tüüpi: mobiiltelefonid, tahvelarvutid, sülearvutid ja lauaarvutid. Veebileht optimeerib iga seadme suuruse muutmisel.[8]

Peamised Bootstrapi komponendid:

  • mallid – dünaamiline või fikseeritud dokumendimall;
  • tüpograafia – kirjatüüpide kirjeldus, mõnede kirjatüüpi klasside määratlus (nt. tsitaadid, kood jne);
  • meedia – annab piltide ja videote haldamise võimalust;
  • tabelid – tabelite kujundustööristad;
  • vormid – klassid vormide kujundamiseks;
  • nupud – klassid nuppude kujundamiseks, mis hõlmab võimalust muuta nuppude värve, suurusi ja olekuid;
  • navigeerimismenüü – klassid ilusa ja mugava menüü loomiseks, mis on optimeeritud erinevate seadmete ekraanide suhtes.[9]

Bootstrap 4

muuda

29. oktoobril 2014 teatas Mark Otto, et Bootstrap 4 on arendamisel.[10] 6. septembril 2016 peatas Bootstrap 3 töö, et vabastada tööaega Bootstrap 4 jaoks. Siiani Bootstrap 4 koodibaasis on tehtud 4000 muutust. Esimene stabiilne versioon ilmus 19. jaanuaril 2018.

Bootstrap 4 on peaaegu täielikult ümber kirjutatud Bootstrap 3. Olulisemad muudatusted olid järgmised:

  • vaikekirjalaadid (Helvetica Neue, Helvetica, Arial) on integreeritud Bootstrap 4 sisse ja on asendatud natiivse fontide komplektiga teksti optimaalseks esitamiseks mis tahes arvutis/seadmes ükskõik millise OS-iga;
  • üleminek Lessilt Sassile;
  • langes IE8, IE9 ja iOS 6 tugi;
  • on lisatud flexbox tugi ja seejärel langes välja non-flexbox tugi;
  • üleminek pikslite kasutamiselt root ems'ile;
  • globaalse fondi suurust on 14 piksli asemel 16 pikslit;
  • paneelid, pisipildid ja komponendid on eemaldatud selleks, et teha kaarte paremaks;
  • Glyphiconsi ikoonide font on eemaldatud;
  • iemaldatud pealdise komponent;
  • peaaegu kõik komponendid, jQuery pluginad ja dokumentatsioon on ümber kirjutatud.[11]

Viited

muuda
  1. ↑ Mark Otto. "Bootstrap Get Started". Vaadatud 13.03.2018.
  2. ↑ Mark Otto, Jacob Thornton. "Kõige tähtsamad projektid" (English). Vaadatud 15.03.2018.{{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link)
  3. ↑ Mark Otto (19. veebruar 2011). "Bootstrap from Twitter". Vaadatud 13.03.2018.
  4. ↑ Mark Otto (31. jaanuar 2012). "Say hello to Bootstrap 2.0". Twitter. Vaadatud 13.03.2018.
  5. ↑ Mark Otto (19. august 2013). "Bootstrap 3 released". Vaadatud 14.03.2018.
  6. ↑ Mark Otto (19. august 2015). "Bootstrap 4 alfa". Vaadatud 13.03.2018.
  7. ↑ Mark Otto. "Getting started". Vaadatud 13.03.1018. {{netiviide}}: kontrolli kuupäeva väärtust: |Kasutatud= (juhend)
  8. ↑ Mark Otto. "Bootstrap Grid System". Vaadatud 14.03.1018. {{netiviide}}: kontrolli kuupäeva väärtust: |Kasutatud= (juhend)
  9. ↑ Mark Otto, Jacob Thornton. "Bootstrapi komponendid". Vaadatud 13.03.2018.
  10. ↑ Mark Otto (19. oktoober 2015). "Bootstrap 3.3.0 released". Vaadatud 14.04.2018.
  11. ↑ Nicholas Cerminara. "What's new in Bootstrap 4". Originaali arhiivikoopia seisuga 10.05.2018. Vaadatud 14.03.2018.

Välislingid

muuda
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Bootstrap&oldid=6146353"