Boosaaso
Boosaaso (varasem eestikeelne nimi Bosaso; araabia keeles بوساسو (Bawsāsū); varasem nimi Bender Cassim või Bender Qassim või Bandar Qasim, somaali keeles Bender Qaasim) on sadamalinn Somaalia põhjaosas (faktiliselt Puntlandis) Adeni lahe lõunakaldal Baalaade vadi suudmes, Somaalia Bari ringkonna ja Puntlandi Bari ringkonna halduskeskus. Geograafilised koordinaadid on 11°17′ N, 49°11′ E.
| Boosaaso | |||||
|---|---|---|---|---|---|
|
| |||||
| |||||
| Pindala |
12,0 km²  | ||||
| Elanikke | 108 000 (2008) | ||||
|
| |||||
| Koordinaadid | 11° 17′ N, 49° 11′ E | ||||
.svg)  | |||||
Rahvastik muuda
Boosaaso elanike arv on 77 000 (teistel andmetel 200 000 – 500 000; hinnang 500 000 kuulub augustisse 2006). See on Muqdisho ja Hargeysa järel suuruselt kolmas linn Somaalias. Veel 1990. aastatel oli elanike arv 50 000.
Boosaaso elanikud kuuluvad peaaegu kõikidesse somaalide klannidesse. Kõige rohkem on Harti klanni (Daroodi allklanni) liikmeid. Samuti on seal päris palju araablasi, kes kuuluvad Mehri araablaste (Arab Maxamuud Saalax) hulka.
Boosaaso on eriti viimasel ajal Somaalia kodusõja tõttu kiiresti kasvanud, sest ta pakub inimestele võrreldes suhteliselt ebakindla ümbrusega stabiilsust. Sinna on elama asunud inimesi kogu Somaaliast. Pärast Somaalia kodusõda rändasid sinna eriti Majeerteeni ja teiste Harti klannide liikmed, kes pidasid Puntlandit oma esivanemate maaks.
Boosaaso ja selle ümbruse kaudu rändavad põhiliselt Somaaliast ja Etioopiast pärit emigrandid (paljud illegaalselt) paatidega Jeemenisse, Saudi Araabiasse jt Pärsia lahe äärsetesse riikidesse. Igal aastal hukkub merel vähemalt tuhat põgenikku.[1]
Majandus muuda
Boosaasol on hästi väljaehitatud infrastruktuur (Bender Qassimi rahvusvaheline lennujaam, juurdepääs merele, maantee Puntlandi pealinna Garoowesse, Laascaanoodi ja Gaalkacyosse ning sealt Berberasse ja Muqdishosse). Pärast Somaalia kodusõja algust 1991 on Boosaaso Somaalia suurima käibega sadamalinn.
Boosaaso (nagu ka Hargeysa ja Berbera) ülesehitamist on oluliselt rahastanud Somaalia emigrandid Euroopas ja Põhja-Ameerikas. Linn on praegu majanduslikult paremal järjel kui enne sõda ning kasvab kiiresti.
Kinnisvarahinnad tõusevad, sest välismaal elanud somaalid tulevasd tagasi Puntlandi ning ostavad sealt kinnisvara.
Keskmine töötasu on kõrgeim Somaalias (1200 USA dollarit) ning kasvab (mujal Somaalias jääb keskmine töötasu alla 600 USA dollari).
Punase mere ja Pärsia lahe vahelises mereliikluses on sellest linnast viimastel aastatel saanud tähtis prahilaevade tankimisjaam ning kauba ümberlaadimiskoht. Maxamed Siyaad Barre režiim rajas 1980ndatel peasadama koos kaherealise kiirteega, mida mööda saab transportida veiseid laevaga Lähis-Ida tapamajadesse viimiseks.
Sadama kaudu transporditakse muuhulgas katapõõsa lehti.
Üks Boosaaso põhilisi sissetulekuallikaid on kalatööstus.
Ajalugu muuda
Paljud ajaloolased arvavad, et Boosaaso piirkond (koos naaberlinnade Berbera ja Saylaciga) on vanaaja Punt, millega Vana-Egiptusel olid kaubandussuhted juba 5. dünastia ajal. Need suhted jätkusid naisvaarao Hatšepsuti ajast kuni 26. dünastiani.
Raamatus "Periplus Maris Erythraei" märgitakse, et kreeka kaupmehed purjetasid Mosyloni, mida kirjelduste põhjal võib samastada Boosaasoga.
Boosaaso kasvas välja asulast, mille nimi oli Bender Qassim (Qassimi linn), mille legendi järgi rajas 14. sajandil mehri araabia kaupmees Qassim. Tal olevat olnud kaamel Bosa või Boosaas. Tolle looma järgi olevatki linn praeguse nime saanud. Somaalide Majeerteeni allklann ja teised Harti allklannid omistavad linna rajamise oma liikmetele.
Pärast Somaalia keskvalitsuse kokkukukkumist ning järgnevat Puntlandi moodustumist sai Boosaasost tolle kirdeosa keskus.
Haridus muuda
Boosaasos on üle 30 alg- ja keskkooli, sealhulgas Boosaaso Avalik Keskkool (üle 2000 õpilase) ja Sheikh Hamdani Keskkool (umbes 800 õpilast).
Boosaasos asuvad ka Puntlandi juhtiv ülikool Ida-Aafrika Ülikool ja Puntlandi Õendusinstituut.
Ajakirjandus muuda
Boosaasos on oma telekanal ja telestuudio ETN TV.
Turism ja meelelahutus muuda
Boosaasos on valge liivaga ja kristallpuhta mereveega rannad. Põhiline turismihooaeg on vihmaperioodil septembrist maini. Suvekuude ilma peetakse liiga palavaks.
Linna ümbruses on mäed, järved ja rohtlad, kust avaneb linna panoraam.
Kohvikutes tarvitatakse katapõõsa lehti.
