Blockstack märgib nii avatud lähtekoodiga detsentraliseeritud andmetöötlusplatvormi kui ka ettevõtet, mis arendab selle aluseks olevat tarkvara. Eestikeelne vaste sellele sõnale puudub, kuid selleks võiks olla näiteks "plokikogum".

Blockstacki tehnoloogia põhineb detsentraliseeritud protokollidel, mida saab rakendada autentimiseks, andmete salvestamiseks ja tarkvara levitamiseks.[1] Blockstacki tehnoloogiale panid aluse Muneeb Ali ja Ryan Shea 2013. aasta.[2] Nende 2014. aastal asutatud ettevõte Blockstack PBC on kogunud tootearenduseks riskikapitali ja toote sümboolse müügi kaudu 75 miljonit dollarit. Ettevõtte peakorter asub New Yorgis.[3]

Blockstacki tehnoloogia on plokiahelate omast tuhat korda väiksema mahuga, see kulutab oluliselt vähem energiat ning pakub suuremat turvalisust kasutajatele. Info omanikele õigus ja võimalus ise otsustada, millised rakendused (äpid) tema loodud või tema tegevusi kajastavat infot saavad kasutada. Lisaks loob Blockstacki tehnoloogia aluse mikromaksetel põhinevale majandustegevusele.

Blockstackil põhinev tehnoloogia eesmärgiks on tagada tarbijate privaatsus, pakkuda neile kontrolli neid puudutava informatsiooni leviku ja kasutamise üle ning piirata tsentraliseeritud teenuseid pakkuvate suurettevõtete võimalusi kuritarvitada nende valduses olevat teavet. (4) Seda tehnoloogiat rakendades on tarkvaraarendajad hakanud pakkuma detsentraliseeritud alternatiive populaarsetele internetiteenustel.[4][5][6]

Aluspõhimõtted muuda

Blockstacki andmetöötlusplatvormi põhimõtted on järgmised: (lk 174-175)

  • Hajutatud katastritunnus – sellega kindlustatakse organisatsiooniliselt detsentraliseeritud tarkvara (mis hajutab kontrolli ja kopeerib registri võrgustiku kõikidesse sõlmedesse) loogiline tsentraliseerimine (säilitatakse vaid üks nähtav ja muutumatu ajatempli „olek“). Satoshi plokiahel oli nende kahe näiliselt vastandliku mõiste esimene modernne teostus. See lähtus registri keskaegsest kontseptsioonist, milles kõik sissekanded olid avalikud.
  • Maksimaalne mastaapsus – eraldades juhtpaneeli (mis on peidetud plokiahelasse) andmemassiivist (mis hajutatakse võrgus) kindlustatakse nii tarkvara jõudlus kui ka mastaapsus. Plokiahel salvestab kriitilise tähtsusega info: ID-tunnused, maksed jms turvatud teabe ning kõik ülejäänud andmed ja selle kompleksset töötlemist sätestavad reeglid hajutatakse pilves või serverisüsteemides.
  • Üks prototüüp – konkreetse dokumendi kehtiv ja sellele eelnenud omandiõigused ning ajatemplid salvestatakse ja eraldatakse algoritmiliselt. Kuna igal üksusel ja nende koopiatel on alati erinevad ja muutumatud ajatemplid, siis on selle alusel võimalik tuvastada nende omandiõigus.
  • Paralleelne täiendus – andmete kopeerimine kindlustab osalejate privaatsuse ja varalised õigused, samas kui võrguhalduritele jääb õigus nõuda nende süsteemi kasutamise eest õiglast tasu. Kui plokikogumi tehnoloogia kasutajate arv kasvab, siis suureneb ka nende mõju ja turgu valitsevad haldurid on sunnitud sõlmima vastastikku kasulikke kokkuleppeid.
  • Madala entroopiaga kandja – sellega tagatakse stabiilne, ennustatav ja monoliitne tegevus suure entroopiaga virtuaalses keskkonnas. Sellega välditakse vastuolusid õhutavate seaduste ja süsteemi muudatused, mis raskendavad majandustegevuse planeerimist ja põhjustavad turvaprobleeme.
  • Vaba liikumine – sellega tagatakse teenuse tarbijate ja nende andmete takistusteta liikumisõigus ühest ahelast või võrgust teise. Selle olulise õiguse kindlustab Jude Nelsoni välja töötatud virtuaalsed koodiahelad, mis jooksevad põhilise plokiahela kohal, sest Java tarkvaral töötav virtuaalne masin on võimeline toime tulema erinevates operatsioonisüsteemides.
  • End-to-end, trust-to-trust ('otsast lõpuni, usaldus usalduse vastu') – kõik sõlmed (nodes) põhinevad usaldusel ja need ei ole mõjutatud välistest võimukandjatest (riigi ametnikest).[7]

Rakendused muuda

Blockstacki algne eesmärk oli installida plokiahelasse domeeninime ja pakkuda sellel põhinevat teenust (DNS – domain name service). Tõlkides erinevates keeltes kirjutatud nimed ja lehtede nimed interneti-aadressi numbriteks, osaleb DNS faili igas liikumises interneti keskkonnas. DNS-i paigutamisega plokiahelasse kõrvaldab Blockstack koha, mis on aldis häkkerite rünnakutel. Sellega muutub DNS usaldusväärseks kolmandaks osapooleks (nt Verisign, GoDaddy).

Algselt kavatsesid tarkvaraplatvormi loojad kasutada Nemecoini plokiahelat, mis oli optimeeritud muutumatute nimede salvestamiseks ja oli ühtlasi üks esimesi Bitcoini konkurente. Kuna see sattus aga 2016. aastal häkkerite rünnakute alla ja osutus haavatavaks, siis otsustati üle minna kõige robustsema, turvalisema ja usaldusväärsema Satoshi Bitcoini plokiahelale. (8)

Failide eristamiseks genereerib plokiahel funktsionaalseid sümboleid, nagu näiteks tähelepanu äratav nahkhiir (bat?), superarvestuse gnt või graafikatöötlemise funktsiooni rndr. Samuti luuakse

  • tehingute vahendamiseks sobivaid meediume nagu Bitcoin, Ether, Monero, Zcash;
  • väärtuse kandjaid: bitcoin, ether jms;
  • turvalisuse kinnitajad: Blockstack, Rivetz;
  • tarkvarakeeled: Solidity, Golem;
  • nii arvestusühiku kui ka pärisrahana toimivaid „münte“ (stablecoin): DigixDAO (dgx), kullatagatisega G-Coin, dollariga seotud Tether;

Lisaks lõi plokiahela liikumine vahendid, mida kasutades saab teostada tehinguid erinevates fondides kasutatavate token’ite vahel, sõltumata nende vormist ja omadustest. Sellisteks on Ripple xrp, Bancor ja trezor.

Vaata ka muuda

Viited muuda

  1. Mühle, A.; Grüner, A.; Gayvoronskaya, T.; Meinel, C. (November 2018). "A Survey on Essential Components of a Self-Sovereign Identity". Computer Science Review. 30: 80–86. arXiv:1807.06346.[1]
  2. Vigna, Paul. "SEC Clears Blockstack to Hold First Regulated Token Offering". WSJ. Vaadatud 6.10.2019.
  3. "Blockstack raises $52 million to build a parallel internet where you own all your data". VentureBeat. 2017-12-04. Vaadatud 6.10.2019.[2]
  4. Fung, Brian (23 March 2018). "The new technology that aspires to #DeleteFacebook for good". The Washington Post.[3]
  5. Dillet, Romain (5 September 2018). "Stealthy wants to become the WeChat of blockchain apps". TechCrunch`.[4]
  6. Simonite, Tom (5 March 2018). "The Decentralized Internet Is Here, With Some Glitches". Wired Magazine.[5]
  7. Gilder, George (2018). Life after Google. Salem: Salem Media Group. Lk 174-175.

Välislingid muuda