Blessig

Blessig (vene keeles Блессиг) oli Elsassist Wasselnheimist pärit käsitöölise- ja literaadisuguvõsa.

Ajalugu

Teateid suguvõsa kohta on XVII sajandist, mil Wasselnheimis sündinud Mathias Blessig (1623−1688) oli Elsassis väikeses Steinmetzi linnas müürsepp ja hiljem raehärra. Temaga algab ka perekonnaliin. Pojapoeg Johann Blessig (1688−1746) asus elama Strassburgi, kus pidas võõrastemaja. Viimase pojapoeg Philipp Jakob Blessig (1762−1832) rändas noore kaupmehena Tallinna, sai seal 1793. aastal kodanikuks ja oli veel 1807. aastal I Gildi kaupmees.

Hiljem kolis ta Peterburi ja sai osanikuks Friedrich Kümmeli ettevõttes, mis alates 1813. aastast kandis nime Blessig & Co. Tema järeltulijad jäidki Venemaaga seotuks kuni XX sajandi alguseni, samuti pidasid nad Inglismaal Liverpoolis kaubamaja. Philipp Jakobi pojapoeg Georg Blessig (1830−1884) omandas 1863. aastal Rāmuļi pandimõisa, mille ta sai hiljem päriseks ja mis jäi tema järeltulijate majandada kuni võõrandamiseni 1920. aastal. Suguvõsa kustus meesliinis 2007. aastal.

Suguvõsa liikmeid

• Friedrich Johann Blessig (1818−1887), filoloogiakandidaat, tõeline riiginõunik
• Wilhelm Blessig (1866−1939), Riia linnanõunik, Riia linnamõisate valitsuse direktor, mõisaomanik
• Ernst Friedrich Blessig (1859−1940), meditsiinidoktor, tõeline riiginõunik, Tartu ülikooli professor

Blessigi suguvõsa mõisavaldused

• Liivimaa Läti distrikt:
  • Rāmuļi (Ramelshof) (1863−1866 ja 1866−1869 pandi-, 1869−1920 pärusvaldus), Sprēstiņi (Spurnal) (1876−1920)

Kirjandus

• Seuberlich, Erich. Stammtafeln deutsch-baltischer Geschlechter. − Deutsche Stammtafeln in Listenform. Band IV. 3. Reihe. Hrsg. Zentralstelle für Deutsche Personen- und Familiengeschichte E. V. Leipzig: Verlag Zentralstelle für Deutsche Personen- und Familiengeschichte E. V., 1931. Veerg 48-57 [1].