Ava peamenüü

Beslan on linn Venemaal Põhja-Osseetias Inguššia piiri lähedal 15 km kaugusel Vladikavkazist, Osseedi tasandikul Tereki jõe paremal kaldal. See on Pravoberežnõi rajooni keskus, rajoonialluvusega linn.

Beslan

osseedi Беслӕн (Beslän)
vene Беслан (Beslan)

Beslani vapp

Pindala: 24 km²
Elanikke: 37 029 (1.01.2018)[1] Muuda Vikiandmetes

Koordinaadid: 43° 11′ N, 44° 32′ E
Beslan (Venemaa)
Beslan

www.beslan.ru

Linn sai üle maailma kurikuulsaks 2004. aasta Beslani pantvangikriisi järel.

RahvastikRedigeeri

Elanike arvu dünaamika:

  • 1959: 19 400
  • 1967: 25 000
  • 1970: 26 900
  • 1979: 29 900
  • 1989: 32 400
  • 1992: 34 100
  • 1996: 33 900
  • 1998: 34 300
  • 2000: 34 500
  • 2001: 34 600
  • 2002: 33 600
  • 2008: 36 000

Beslan on Vladikavkazi ja Mozdoki järel suuruselt kolmas linn Põhja-Osseetias.

MajandusRedigeeri

Beslan on tähtis raudteesõlm, mis asub Doni-äärset Rostovi Bakuuga ühendaval raudteel ning Vladikavkazi viiva raudteeharu algus.

Linnalik asula kujunes 1940. aastatel suure maisitöötlemiskombinaadi (endise tärklise-siirupikombinaadi) juurde ning sai linna õigused 1950. aastal. Kombinaadis valmistatakse maisist tärklist, siirupit, glükoosi, dekstriini, maisiõli ja kuivsööta. Kombinaadi nimi on AO "Beslan-kombinat". Selle peadirektor on Azapat Hadikov.

Linnas on ka autode eriseadmete tehas, elektromehaanikatehas ja teised tehased ning õmblusvabrik. Toodetakse ehitusmaterjale.

AjaluguRedigeeri

Asula rajasid 1847. aastal teistest Osseetia piirkondadest saabunud asunikud, kes panid sellele kohaliku feodaali Beslan Tulatovi järgi nimeks Beslanõkäu (Бесланыхъæу 'Beslani asundus'). Ametlikult hakati küla kutsuma Tulatovi perekonnanime järgi Tulatovo või Tulatovskoje.

1941. aastal sai Tulatovskoje küla nimeks Iriston ('osseedi'). 1950. aastal linna staatuse andmisel nimetati asula ümber Beslaniks.

PantvangikriisRedigeeri

  Pikemalt artiklis Beslani pantvangikriis

1. septembril 2004 algas Beslani pantvangikriis. Relvastatud mehed ja naised hõivasid ühe keskkooli, võttes pantvangi mitusada õpilast, lapsevanemat ja õpetajat. Polnud ilmne, kes ründajad on, kuid üldise arvamuse kohaselt oli tegemist tšetšeeni mässulistega. 3. septembril ründasid Venemaa relvastatud eriüksused tormijooksuga koolimaja ja vabastasid vangid. Ametlikel andmetel hukkus 344 tsiviilisikut, neist 186 last, sadu inimesi sai haavata[2].

ViitedRedigeeri

VälislingidRedigeeri