Bernard Bõhhovski

Bernard Emmanuilovitš Bõhhovski (vene keeles Бернард Эммануилович Быховский; 12. september 1898 – 19. aprill 1980) oli vene nõukogude filosoof. Filosoofiadoktor, professor. Lisaks dialektilisele materialismile keskendus ta neotomismile ning George Berkeley, Søren Kierkegaardi, Ludwig Feuerbachi ja Schopenhaueri filosoofiale. Kolmeköitelise "Filosoofia ajaloo" autor ja toimetaja (1940–1943), sai selle eest muude autorite seas Stalini preemia.

1944. aastal järgnes aga 3. köite hukkamõistmine ÜK(b)P Keskkomitee poolt; Bõhhovskit nimetati ühena 18.-19. sajandi klassikalise filosoofia "vale" kajastamise "süüdlastest". Bõhhovski vallandati Filosoofia Instituudist ja suunati ümber "Suure nõukogude entsüklopeedia" toimetajaks filosoofia vallas.

Eesti keeles on Bõhhovski sulest ilmunud Berkeley, Feuerbachi ja Kierkegaardi elulugu.

Teoseid

Bõhhovski on avaldanud 55 raamatut ja ligikaudu 140 artiklit koguteostes ja ajakirjades.

• Неотомизм — современная философия католицизма, в кн.: Наука и религия, М., 1957
• Schopenhauer and the ground of existence. Amsterdam: Grümer 1984.
• Die Erosion der "ewigen" Philosophie. Kritik des Neothomismus. (Beiträge zur Kritik der bürgerlichen Ideologie und des Revisionismus). Berlin: Deutscher Verlag d. Wissenschaften 1977.