Baisogala on alev (endine linn) Leedus Radviliškise rajoonis, Baisogala valla halduskeskus. Alev asub Kiršinase jõe kaldal, seda läbib Liibavi-Romno raudtee.

Baisogala
leedu Baisogala
poola Bejsagoła
Elanikke: 2034 (2011)[1]
Koordinaadid: 55° 38′ N, 23° 43′ E
Baisogala (Leedu)
Baisogala

Alevis on keskkool, kultuurimaja ja raamatukogu, seal tegutseb Leedu Loomakasvatusinstituut. Vaatamisväärsusteks on 1882. aastal valminud katoliku kirik ning Baisogala mõisa hoonetekompleks.

Ajalugu

muuda

Baisogala kanti esimest korda kaardile XIII sajandil, kuid mainiti asulat esimest korda aastal 1537 kui alevit, kus elas 24 õllega kauplevat ja 10 maad harivat peret. Aastal 1539 sai Baisogalast kihelkonna keskus. Aastal 1587 rajati Baisogala mõis. Esimene kirik hävis aastal 1627 ja uus valmis aastal 1637. Aastal 1615 rajati sinna turuplats. Aastal 1637 sai Baisogala kooli.

Alev sai Põhjasõjas ja katkuepideemias rängalt kannatada – veel aastal 1731 elas seal vaid viis peret. Aastal 1774 põles sealne kirik maha, uus kirik valmis aastal 1781. Aastal 1791 sai Baisogalast linn.[2] XIX sajandi alguses kaotas asula linnaõigused ja läks eraomandisse.

Aastal 1871 valmis raudtee, alevi lähedusse rajati raudteejaam ja selle juurde tekkis iseseisev asula (tänapäeval vana Baisogalaga kokku kasvanud ja sellega administratiivselt liidetud). asutati sinna kihelkonnakool. Aastal 1881 valmis sealne postkontor, mille juures oli ka telegraafijaam. Aasta hiljem ehitati sealne kirik Komarite perekonna raha eest ümber tänapäevasele kujule.[3] Aastal 1919 pidasid Leedu sõjajõud alevi juures lahinguid nii Punaarmee kui ka Pavel Bermondt-Avalovi sõjavägede vastu. XX sajandi alguses kasutati ka nimekujusid Beisagala ja Bejsagola.[4]

Aastal 1942 tapsid Saksa okupatsiooniväed 664 Baisogala elanikku, põhiliselt olid ohvrid juudid. Aastail 19441958 tegutses alevis masina-traktorijaam, seejärel aga asus selle asemele maaparandajate baas. Aastal 1960 rajati alevisse loomakasvatusinstituut, ühtlasi sai alevist selle juures tegutseva sovhoosi keskasula.[5]

Pilte

muuda

Tuntud elanikke

muuda

Viited

muuda
  1. [1]
  2. Simas Sužiedėlis, ed. (1970–1978). "Baisogala". Encyclopedia Lituanica I. Boston, Massachusetts: Juozas Kapočius. pp. 241–242. LCC 74-114275
  3. Semaška, Algimantas (2006). Kelionių vadovas po Lietuvą: 1000 lankytinų vietovių norintiems geriau pažinti gimtąjį kraštą (in Lithuanian) (4th ed. ed.). Vilnius: Algimantas. p. 220. ISBN 9986-509-90-4.
  4. http://lithuanianphilately.com/provisional-postmarks/baisogala/
  5. Vincas Kryževičius, Kazimieras Misius. Baisogala. Visuotinė lietuvių enciklopedija, T. II (Arktis-Beketas). – Vilnius: Mokslo ir enciklopedijų leidybos institutas, 2002. 454 psl.

Välislingid

muuda