Bad Gandersheim
See artikkel vajab toimetamist. (Detsember 2018) |
Artiklis ei ole piisavalt viiteid. (Detsember 2018) |
Bad Gandersheim on linn Saksamaal Alam-Saksi liidumaal Northeimi kreisis. Linna pindala on 90,48 km². 31. detsembril 2019 elas seal 9623 inimest. Bad Gandersheimis on palju vahvärkmaju. Linnas on ka lennuväli.
| Bad Gandersheim | |
|---|---|
 | |
Pindala: 90,9 km² (2017)[1]  | |
|
Elanikke: 9552 (31.12.2022)[2] | |
| Koordinaadid: 51° 52′ N, 10° 2′ E | |
 Valla asend Northeimi kreisis |
Bad Gandersheimi linn asub Leineberglandi, Weserberglandi ja Harzi vahel, Gande jõe orus, millesse linna territooriumil suubub lisajõgi Eterna. Põhjas asub Heberi kõrgustik. Territoorium on valdavalt künklik. Harz algab umbes 10 km linnast idas ja 5 km läänes on Leine kraav (Leinegraben).
Ajalugu
muudaLinn pärineb aastast 852, kui naabruses Brunshausenis loodi Saksimaa hertsog Liudolfi ja tema naise Oda poolt Gandersheimi klooster. Esimene kloostrikirik (Stiftskirche) linnas alustati 856. aastal. 990. aastal sai klooster turu- ja maksuõigused. 10. sajandi jooksul oli Gandersheim üks olulisemaid Saksimaa linnu; esimene saksa luuletaja Hrotsvit elas ja töötas seal 973. aastani. 1159. aastal on esmamainitud Gandersheimi kui linna.
Kui 1240. aastal avastati mineraalveeallikas, algatas paavst Gregorius IX Püha Vaimu haigla püstitamise. 1330. aasta paiku ehitasid Braunschweigi hertsogid linnuse kloostrikirikule ilmalikuks vastukaaluks. Tänapäeval on selles hoones magistraadi kohus ja noorte paranduskeskus.
19. sajandi lõpus sai linn tuntuks mineraalveeallikate ravivõime poolest ja 1932. aastal sai Gandersheim nende allikate tõttu ametliku õiguse kutsuda end kuurordiks, seega Bad Gandersheim.
1926. aasta suvel oli kolmepäevane "Roswitha mälestuspidustus 1000-aastases Gandersheimis". See oli esimest korda, kui keskaegset autorit kasutati linna sümboolse tegelasena. Sarnased pidustused toimusid 1930. ja 1933. aastal; need olid puhtalt natsiteemalised: "saksa kultuur" versus "juudi-kommunismi dekadents".
Teise maailmasõja ajal, 1944. aasta oktoobrist 1945. aasta aprillini, oli linnas Buchenwaldi koonduslaagri alamlaager, kus toodeti lennukiosi.
1952. aastal tähistas linn 1100 aasta möödumist kloostri asutamisest Liudolfi poolt. Turuplatsil etendati ajaloost pajatavat "Gandersheimi laulu". See oli mitteametlik eelmäng suvefestivalile Gandersheimer Domfestspiele, mida esitatakse 1959. aastast igal aastal kloostrikiriku ees platsil. Sellest ajast alates on see kujunenud Alam-Saksimaa suurimaks suveteatrifestivaliks. 2006. aastal käis selle nelja põhilavastust vaatamas umbes 55 000 inimest.
Sõpruslinnad
muudaTuntud inimesi
muuda- Hrotsvit (935–973), esimene saksa luuletaja
- Wilhelm Keitel (1882–1946), Natsi-Saksamaa välimarssal, hukati sõjakuritegude eest
- Bodewin Keitel (1888–1953), kindral, Wilhelm Keiteli vend
- Herbert Otto Gille (1897–1966), Waffen-SS kindral
- Wolfgang Liebe (1911–2005), lennukiinsener, aerodünaamika, tiivavõre leiutaja
- Helmuth Schneider (1946–), ajaloolane ja Pauly-Wissowa kaastoimetaja
Viited
muuda- ↑ Alle politisch selbständigen Gemeinden mit ausgewählten Merkmalen am 31.12.2018 (4. Quartal), vaadatud 10.03.2019.
- ↑ Register of German municipalities (2022), vaadatud 7.10.2023.