Ava peamenüü
HU mesoregion 6.2. Börzsöny.png

Börzsöny (saksa Pilsengebirge, slovaki Novohradské vrchy, Novohradské hory või Brežany) on mäestik Kesk-Euroopas Ungaris, osa Karpaatidest. Mäestik asub Pesti ja Nógrádi komitaadis. Mäestiku põhjapiiriks on Ipoly jõe org, kagus eraldab Doonau org seda Visegrádi mäestikust. Kõrgus kuni 938 meetrit (Csóványos).[1]

Sealne kliima on suhteliselt niiske, seda läbivad arvukad ojad. Mäestikus on 427 allikat.[2] Puudest domineerib harilik kuusk, ent sealk kasvavad ka jalakas, harilik saar ja erinevad vahtrad. Alustaimestikus kasvavad nurmenukud, mets-kuukress ja harilik näsiniin, alpiaasadel lumi-piiphein.[3]

Suur osa mäestikust on looduskaitse all; seal asub Doonau-Ipoly rahvuspark.[4]

GeoloogiaRedigeeri

Erinevalt kõrvalasuvatest Cserháti mägedest on see mäestik vulkaanilise tekkega – valdav osa sealsetest kivimitest on Miotseenist pärinevad vulkaanilised kivimid, põhiliselt andesiit ja datsiit. Mäestiku lõunaosa moodustavad subtroopilises kliimas moodustunud settekivimid, dolomiidid ja lubjakivi. Ka põhjaosas esineb settekivimeid (kristalliseerunud kildad), mis on vulkaaniliste kivimitega segunenud. Mäestiku lääneosa moodustavad kilp- ja kihtvulkaanide erodeerunud jäänused.[5]

Hiljem, Pleistotseenis, erodeerus sealne vulkaaniline maastik tugevasti ja madalamatesse kohtadesse ladestusid algselt ojade poolt kantud purdkivimid, hiljem aga löss.[6]

ViitedRedigeeri

  1. Dr. Torma István: Börzsöny földrajzi helyzete . Börzsöny és Ipoly völgye turistakalauz. Cartographia / Ipolymente-Börzsöny Natúrpark Egyesület, 2008.
  2. Dr. Torma István: A Börzsöny éghajlata és vízrajza . Börzsöny és Ipoly völgye turistakalauz. Cartographia / Ipolymente-Börzsöny Natúrpark Egyesület, 2008.
  3. Adatok a Börzsöny-hegység flórájához. kitaibelia.unideb.hu.
  4. Duna-Ipoly National Park Directorate
  5. Dr. Torma István: A Börzsöny földtani múltja. Börzsöny és Ipoly völgye turistakalauz. Cartographia / Ipolymente-Börzsöny Natúrpark Egyesület, 2008.
  6. 'Magyarország földrajza. Szerk.: Frisnyák Sándor. Tankönyvkiadó, Budapest, 1977. lk. 224.