Ava peamenüü

Avo Laido (kuni 1937. aastani Artur Lossmann; 29. november 1903 Vanaõue talu, Vana-Vändra vald20. september 1990 Tallinn) oli Eesti (kapten) ja Nõukogude sõjaväelane (major).

Ta lõpetas 1925. aastal Pärnu gümnaasiumi ja 1927. aastal Sõjakooli suurtükiväeklassi. Ohvitserina lõpetas sõjakoolis topograafiakursused ja sai sõjaväe topograafi kutse. Pärast kursuste lõpetamist töötas Sõjavägede Staabi Topo-Hüdrograafia osakonna juures. Täiendas end ka geodeesia ja fotogramm-meetria alal (komandeeriti 1934. aastal kaheks kuuks Poolasse ja 1938. aastal kaheks kuuks Rootsi). 1938–1940 õppis ta Eesti Vabariigi Kõrgemas sõjakoolis. 1940. aasta septembris viidi üle Eesti Laskurkorpusse.

Oktoobris 1941 saadeti Laido koos teiste eestlastega rindelt ära.

1. novembrist 1941 kuni veebruarini 1942 oli ta ametlikel andmetel Tatari Autonoomses Nõukogude Vabariigis Misljumova rajooni sõjakomissari käsutuses.

Märtsis 1942 saadeti Eesti Laskurkorpuse 779. suurtükiväepolku (oli ka staabiülem) ja hiljem teenis Eesti Tagavarapolgus.

Alates 16. maist 1945 kuni 1950 oli Tartu Riikliku Ülikooli sõjalise kateedri õppejõud.

IsiklikkuRedigeeri

Tema onu oli sõjaväelane ja arst meditsiinikindralmajor Arthur Lossmann (1877–1972). Tema õde oli agronoom Alma Martin.[1] Avo Laido lapsed on vanuse järjekorras: Argo Laido, Eve Fisher (enne Eve Laido), Don Laido (enne Tõnu Laido), Rein Müllerson, Ülle Laido ja Heili Laido.

Tema 1931. aastal sündinud poeg on väliseesti insener Argo Laido.[1] Kooselust Erna Müllersoniga 1944. aastal sündinud poeg on Eesti õigusteadlane ja õppejõud Rein Müllerson.[viide?]

ViitedRedigeeri

  1. 1,0 1,1 "TÄHTPÄEVI. Insener Argo Laido 75" Vaba Eesti Sõna, 16. august 2006

VälislingidRedigeeri